Tänavu sügisel ei lähe lapsed enam kehalise kasvatuse, vaid liikumisõpetuse tundi. Uus aine aitab õpilastel leida tee liikumiseni, annab eri harrastustega tegelemise oskusi ja soodustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist toetavaid valikuid. Uus ainekava peab olema koolides täielikult rakendunud 2024. aasta 1. septembriks.
Kehaline kasvatus keskendus kitsalt ette kirjutatud spordialade õpetamisele, oli suunatud kindlate tulemuste saavutamisele olenemata õpilaste individuaalsetest oskustest ja võimetest ning võimaldas vaid sportlike õpilaste tunnustamist. Liikumisõpetus aga lähtub põhimõttest, et kõik õpilased suudavad omandada liikumisoskusi ja keskendub igaühe sisemisele motivatsioonile elada aktiivset elu. Täiesti uue valdkonnana toob see esile vaimse ja kehalise tasakaalu.
„Senine õppekava oli spordialade- ja soorituspõhine, ajakohastatud õppekava aga eluks vajalike ja tervist toetavate liikumisharjumuste kujundamisele suunatud,“ võtab muudatused kokku haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Kertu Tort. „Liikumisõpetuse ainekavas on suur rõhk õpilase individuaalsusel ja kehalise kirjaoskuse teadvustamisel. Anname noorele kindluse ja motivatsiooni, et kõikidel on võimalus olla aktiivne ja liikuv ning nii parandada oma elukvaliteeti,“ lisab ta.
Õpetus emotsioonidega toimetulekuks
Ainekava uuendamise töörühma juhtinud Tartu ülikooli (TÜ) sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi lektor, TÜ liikumislabori spetsialist Maret Pihu sõnul keskendub uus ainekava õpitulemustele viies olulises valdkonnas, millele kõigile tuleb võrdselt tähelepanu pöörata. Need on liikumisoskused, tervis ja kehalised võimed, kehaline aktiivsus, liikumine ja kultuur ning vaimne ja kehaline tasakaal.
„Tegelikult on neis kõigis uusi suundi, kuid täiesti uus valdkond on vaimne ja kehaline tasakaal, mida ei ole kehalises kasvatuses teadlikult käsitletud. Seal nimetatud tegevuse eesmärk on, et õpilased õpiksid toime tulema ka pinget ja ärevust tekitavate olukordade ning emotsioonidega ja neil oleks selleks tööriistad,“ rõhutab Pihu. „Uuendatud ainekava annab lõdvestumis-, taastumis- ja keskendumis- oskused. Need on elulised oskused mitte ainult liikumisõpetuses, vaid ka koolipäeva jooksul pingeliste olukordadega toimetulekul,“ lisab Tort.
Pihu sõnul on uues ainekavas väga suur roll õpilaste liikumismotivatsiooni kujundamisel: miks on liikumine oluline just mulle. Samuti on liikumisõpetuse õpitulemused lõimitud eluks vajalike üldoskustega, sh enesejuhtimise, eneseanalüüsi- ja koostööoskus ning eesmärkide seadmine jne, mille kujundamisele tuleb teadlikku tähelepanu pöörata.
Ainekava uuendamisel tugines töörühm ajurünnakutele, baaspsühholoogiliste vajaduste uuringutele, tutvuti teiste riikide kehalise kasvatuse ainekavade uuendamise kogemuste ja välisriikide ekspertide arvamustega. „Töö aluseks oli teadmine, et kui ainekavas nimetatud oskused, teadmised ja hoiakud ükskord rakenduvad, on õppeainel suur roll terviseprobleemide ennetamisel ja heaolu tõstmisel,“ kinnitab Pihu.
Tuhat koolitatut
Eelolev kooliaasta on üleminekuaeg. „Kindlasti võtab ainekava täielik rakendumine aega. Koolidele ütleme, et see protsess toimub samm-sammult. Kuid oluline on teekond ette võtta, et aidata kvaliteetse liikumisharidusliku õppeaine kaudu kaasa tervete ja aktiivsete inimeste kujunemisele,“ ütleb Pihu.
Tartu ülikooli liikumislabor on viimastel aastatel teinud sada koolitust ligi tuhandele õpetajale. Sel aastal toimub ainekava koolitajate koolitus, kus osaleb 19 motiveeritud õpetajat, kes soovivad aidata koole ja õpetajaid uuendamise teel. Haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel algas kevadel ainekava rakendamist toetavate materjalide koostamine. TÜ liikumislabor on teinud ka ainekava tutvustava kodulehe liikumisopetus.ee, kus lisaks ainekava sisulisele poolele on esitatud ka õppimist toetava ja motiveeriva õpikeskkonna kujundamise võimalused ning materjalide otsingusüsteem.
Maia Burlaka
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kommunikatsioonijuht
Liikumisõpetuse vajalikkuse 11 põhjust:
- Toetab iga õpilase liikumisaktiivsust kooliajal ja väljaspool seda.
- Toetab laste ja noorte tervist.
- Kaasab iga õpilase liikumisse ja õppimisse nii, et temast saaks kujuneda iseenda personaaltreener.
- Toetab õpilaste liikumismotivatsiooni.
- Seostab koolis õpitava vabal ajal liikumiseks vajalike oskustega.
- Lisab tundi põnevaid elustiili spordialasid ja pakub mitmekülgseid liikumisvõimalusi.
- Toetab noore kehalise kirjaoskuse väljakujunemist nii, et temast saaks aktiivne täiskasvanu.
- Elustiili õppeaine, mis toetab sobiva liikumisvõimaluse leidmist igale inimesele.
- Toetab lastevanemate, kohalike spordiklubide ja kogukondade koostööd. Iga kool saab koostada omanäolise ainekava, kasutades parimaid paikkondlikke võimalusi.
- Nüüdisaegne liikumisharidus, avatud ühiskondlikele muutustele ja seostatud iseseisvaks liikumiseks vajalike oskuste ning teadmistega.
- Toetab elukestva liikumisrõõmu kujunemist.
Allikas: TÜ liikumislabor
Fotod: TÜ Liikumislabor
Artikkel ilmus ajakirja Liikumine ja Sport 2023. a mai numbris.