Sinu treener

Treener annab nõu: treeningkoormus tuleb valida hetkevormist lähtuvalt 

Toimetas Silja Paavle, 16. jaanuar 2020, 23:30
Chris Kala spordiklubis Reval end proovile panemas.Foto: Mona Porila
Uus aasta toob spordiklubidesse palju uusi trennihuvilisi, kelle sooviks on parandada enda füüsilist väljanägemist, olgu see siis kaalukaotuse, lihasmassi tõstmise või lihtsalt enda vastupidavuse ja painduvuse näol. Elu on näidanud, et kõigil endale seatud eesmärke kahjuks täita ei õnnestu, kuid palju on ka neid, kellel õnnestub. Miks inimesed ei saavuta endale treeningutega seotud tulemusi?

Spordiklubi Reval-Sport peatreener Ülle Ptšelovodova arvab, et peamine põhjus seisneb vajaliku harjumuse puudumises. ”Harjumused tulevad sisse ajaga, aga mitte kiiresti. Harjumuste kujundamine on järjepidev tegevus, mis võib sõltuvalt inimesest võtta vähemalt pool aastat või isegi aasta, et millestki saaks harjumus,” sõnab Ülle.

Selleks, et inimene mõistaks oma keha paremini, on teinud Reval Sport sammud professionaalsuse suunas väga mitmel tasandil. Asjatundlikud treenerid on olulised, kuid lisaks ei lasta piltlikult öeldes inimest trenni enne, kui ta on saanud tugitreeneritelt infot oma keha seisukorra kohta. Seejuures on spordiklubis Reval-Sport tugitreeneri konsultatsioon oma klientidele tasuta. 

Chris Kala spordiklubis Reval end proovile panemas.Foto: Mona Porila

Konsultatsiooni käigus püstitatakse eesmärgid ja treener annab soovitusi, millistes trennides käia. Lisaks on võimalik võtta klubiga aastase lepingu sõlmimisel poole hinnaga kehaanalüüs, mida viiakse läbi Jawon ioi 353 kehaanalüsaatoriga. See võimaldab mõõta keha baasinfot (kaal, pikkus, põhiainevahetus, päevane energiavajadus jne) ja teisi spetsiifilisi näitajaid (lihasmass, rasvaprotsent, bioloogiline vanus jne).

Huvitav on see, et väga tihti treeningpaketiga kaasa tulnud kehaanalüüsi teha siiski ei soovita. Põhjuseid, miks jäetakse võimalus enda keha kohta rohkem teada saada kasutamata, on mitmeid. Ühtepidi on raske ja valus tõele otsa vaadata, sest kehaanalüsaator näitab täpselt ja põhjalikult, mis kehas toimub ning millises seisukorras ollakse. Teisalt on asi julguse puudumises, sest hirm teadmatuse ja ebameeldivate ning ootamatute uudiste ees on alateadlikult suur.

Peatreener Ülle Ptšelovodova rõhutab, et kehakaalu number üksi ei ole oluline näitaja. Näiteks 66 kilogrammi kaaluv 28-aastane noormees ei ole vaatamata oma kergele kaalule alakaaluline, vaid lihtsalt kaaluvahemiku madalaimas otsas. Oluline on hoopis enesetunne ja treeningute vältel kestev sooritusvõime ning erinevad kehakoostise näitajad (sisemise rasva näitaja, üldine rasvaprotsent jne) ning kõike seda tuleks ka jälgida.

”Kui enesetunne on hea ja jõudu treeningutes jagub, ei ole vaja otseselt muretseda. Samas on alati soovituslik käia end aastas korra testimas ja verd andmas, et saada teada, millises seisukorras on inimese vitamiinide ja mineraalide varud,” räägib Ülle.

Chris Kala spordiklubis Reval end proovile panemas.Foto: Mona Porila

Üllega kehaanalüüsi läbinud Ausad Mehed podcasti saatejuht ja kirjanik Chris Kala on kehatüübilt ektomorf ehk kõhnake, mille toimimist toetab kiire ainevahetus. Tema keha analüüs näitas, et sellist tüüpi inimene on paljudes näitudes madalamas otsas. Vaatamata madalatele näitudele ning ka asjaolule, et Chris on ka taimetoitlane, olid ülejäänud näidud täiesti korras nii lihasmassi, siseorganite ümber oleva rasva kui üleüldise rasvamassi poolest. ”Mõni oleks väga õnnelik nende näitajate üle,” naljatleb Ülle tulemusi silmates.

Pärast kehaanalüüsi läbimist sooritas Chris koos peatreener Ülle Ptšelovodovaga ühe personaaltreeningu, mille käigus keskenduti ülekehatreeningule, kaardistamaks noormehe võimekust, tehnilisi oskuseid, vormi ja võhma. Treeniti reiepealseid, reie tagumist osa, tuharat, kõhulihaseid ja alaseljalihaseid. Lisaks muudele harjutustele testiti võhma ja vastupidavust läbi köiepeksu harjutuste.

”Sellised võiksidki olla esimesed trennid eratreeneriga - kõik kaardistatakse, saamaks teada, kuidas tulevikus treeningutega jätkata. Trenni tuleb teha teadlikult,” lisab Ülle lõpetuseks.

Chris Kala spordiklubis Reval end proovile panemas.Foto: Mona Porila

Trenni jooksul sai Üllelt ka küsitud, mida teha, et 2020. aastal saaks treenida nii, et sellest kujuneks inimesele harjumus ja elustiil.

Ülle, kuidas oleks varem trennis mitte käinud või treeningutes pikka pausi pidanud inimesel kõige lihtsam treeningharjumusi juurutada?

Esmalt tuleb enda jaoks leida eesmärk, miks trenni teha ning seejärel leida vastus, kuidas seda eesmärki saavutada. Pöördu treeneri poole, kes annab nõu, kuidas on kõige parem alustada. Pane paika, mitu korda nädalas on sul võimalik reaalselt trenni teha. Näiteks, väga hea algus on, kui alustad treeningutega kaks korda nädalas.

Millised on treenerite suurimad väljakutsed ja probleemid, mida tuleb uue aasta alguses lahendada?

Väljakutsed ei ole alati seotud uue aasta lubadustega. Erinevad väljakutsed treenitavatega käivad treeneriga kaasas aastaringselt. Üheks väljakutseks on saada liikuma need inimesed, kes alles mõtlevad, et võiks treenima hakata ja ka need, kes veel isegi ei mõtle selles suunas. Sealt edasi tuleb selgitustöö, kui oluline on füüsilisele kui ka vaimsele tervisele regulaarne füüsiline aktiivsus. Treenerina olen kokku puutunud suhtumisega, kui endast nii-öelda viimast ei võta, siis see pole trenn. Tuleb lähtuda oma hetkevormist ja valida vastava koormusega treeningud.

Kas grammi täpsusega kalorite lugemine on treeningutega alustavale inimesele vajalik või võib see pigem tekitada hoopis suurt stressi ja ärevust? Kuidas soovitate teie oma toitumisharjumuste jälgimisega alustada?

Kui alustad treeningutega ning teed seda rahvasportlase tasandil, siis minu arvates pole kalorite lugemine vajalik. Inimesed on erinevad ja kindlasti võib kalorite lugemine olla kellegi jaoks sobilik, kuid on ka neid, kelle jaoks on kalorite lugemine keeruline ja stressi tekitav. Toitumisalase abi saamiseks soovitan pöörduda spetsialisti poole. 

Selge on see, et kõik inimesed ei naudi treeninguid ja harjutustega kaasaskäivaid lihasvalusid, pingeid, väsimust ja koormust. Kuidas aitate teie oma klientidel jõuda hetke, kus nad treeninguid tõeliselt naudivad?

Nagu eelnevalt juba mainitud, tuleb alustada endale meeldivast liikumisviisist ning lähtuda oma eesmärkidest. Tegeleda tuleb liikumisviisiga, mis annab sulle positiivse emotsionaalse laengu ja loob hea enesetunde. Treeninguga või üldse füüsilise aktiivsusega käib ikka kaasas väike väsimus, kuid alati ei pea treening peegelduma lihasvalulikkuses ja -pingetes.

Millised oleksid teie soovitused inimesele, kes soovib alanud aastal jõuda iseenda parimasse füüsilisse vormi?

Minu soovitus on pöörduda vastava ala spetsialistide poole.

Mis on teie ootused või lubadused iseendale treenerina tänavuseks aastaks?

Erinevaid erialaseid väljakutseid tuleb minu töös igapäevaselt ette, selles osas ei sea ma endale ei ootusi ega tee lubadusi. Tore, kui saan taas kedagi suunata aktiivse eluviisi juurde nii, et ta jääb selle eluviisi juurde püsima ja naudib seda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee