Toitumine | Sinu treener

Treener Ahti Pikkur: „Kui inimene ei suuda kontrollida, mida ta suust sisse topib, siis ei suuda ta ka muid asju elus kontrollida.“ (18)

Toimetas Silja Paavle, 2. jaanuar 2020, 18:10
Ahti PikkurFoto: Kaspar Saaremets
Treener Ahti Pikkuri elu muutus täielikult, kui ta asus teadlikumalt vaatama, mida sööb. Ta hakkas taimetoitlaseks. Pikkur enam liha ei tarbi ja mehe kehakaal on langenud. „Vaatan oma keha ja olen sellega väga rahul. Enesetunne on märgatavalt parem,” ütleb ta.

„Ma näen, et mu keha on läinud kergemaks, mu kehas on rohkem hapnikku, veresoonkond on puhtam ja tänu sellele on ka elamine kergem," räägib Pikkur. Tema sõnul ei vaja keha toimimiseks kartulit ja rasvast lihakäntsakat koos saiaga, vaid puhast toitu. Pikkur pole end kunagi varem nii hästi tundnud, kuigi hetkel on tal käsil paast ning ta sööb vaid korra päevas.

„Kui inimene ei suuda kontrollida, mida ta endale suust sisse topib, siis ei suuda ta ka muid asju oma elus kontrollida. See on suhteliselt raudpoltreegel," kostab Ahti Pikkur, kes on treener Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias. Tema sõnul on see distsipliini küsimus. "Kui sul on kõht tühi, tahad sa esimese asjana mingit rasvast liha või šokolaadi või mis iganes asja sa oled harjunud tarbima. Selle asemel söö hommikul parem puuvilju ja joo liiter vett peale ja vaata. Ja kuula, mida su keha siis ütleb," soovitab ta.

Pikkur on kogenud, et selline toimimine muudab seedimise kergemaks, annab energiat ja muudab õnnelikumaks. "Kui sa võtad ette need väikesed muutused, muutuvad ka kõik teised asjad,” usub Pikkur.

Katsetades leiad oma

Uus aasta on paslik muutuste tegemiseks üldiselt. Kui on huvi võitlussportide vastu - kuidas nende seast endale sobivaim leida? Pikkuri sõnul tuleb sobiva võitlusspordiala valimiseks neid proovida, sest kõikide füüsiline teekond elus on olnud erinev. 

„Tulebki proovida kõiki asju, kuulata sisehäält. Erinevaid stiile proovides saad aru, milline on sinu jaoks see õige. Pead ise nägema, kas sinus on võitlejat või ei ole. Ja võitleja ei pea olema nüüd see, kes kõvasti kannatab vastu pead saada või ise anda, vaid see võitleja tuleb sinu seest," räägib Pikkur. Kui inimene tahab saada paremaks, on võitlussport talle kõige ausam eneseväljendusviis. "Sa ei saa valetada võitlusspordis end selleks, kes sa pole. Tõde tuleb esile siis, kui sul on kindad käes. Kui näed, et sa pole parim versioon endast, siis tähendab see seda, et kui sul on võitlejahing sees, lähed iseendale kogu aeg vastu ja saad iga päev paremaks. Nii kaugele, kui usk sind viib, on võimalik minna ka,” arutleb Pikkur.

Treeneri sõnul on meid pandud elama selliselt, et me ei usuks endasse, et me ei armastaks ennast. Siis juhtubki nii, et kui inimesel ei tule paari kuuga trennis midagi välja, mõtleb ta, et mis mõttega seda teha ja jätab pooleli. "Iseendaga kontakti saamise nimel tuleb võidelda. Enamik inimestest valibki võitlusspordi, et ei usu endasse. Kui nad näevad, et saavad hakkama, jätkavad nad seda teed, sest eneseusk tõuseb," sõnab pea kümme aastat treenerina tegutsenud mees.

Niisamuti, nagu erinevaid võitlusspordistiile, soovitab ta proovida ka erinevaid treenereid. „Õpetajad on kõik erinevad. Nad tulevad sinu teele siis, kui oled valmis neid vastu võtma, ja on kõik erineval tasemel selles mõttes, mida nad suudavad sulle anda," selgitab ta, et treener on teejuhiks. Selle, kes on õige teejuht võitlusspordialal, tunnetab inimene ära üsna kiirelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee