Programmid | Sinu treener

Spordinädal kinnitas: Eesti püsib Euroopas esirinnas 

Merili Luuk, EOK meediaprojektide juht, 16. detsember 2019, 14:41
Viiendat korda toimunud üleeuroopaline spordinädal kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.Foto: Marko Mumm
Riike 42, üritusi 23 000, inimesi üle 13 miljoni. Ei, jutt pole Eurovisiooni lauluvõistlusest, vaid juba viiendat korda toimunud üleeuroopalisest spordinädalast, mis kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.

EOK ja Ühendus Sport Kõigile ajakirja „Liikumine ja Sport“ värskes numbris selgub, mis Eestis Spordinädala nii populaarseks teeb.

Kuidas panna erinevate elualade inimesi ühe eesmärgi nimel tegutsema? Kas mitte kõik juba niigi ei liigu? “Rahvaspordiüritustel käies tundub tõesti, et kõik eestlased on sinna kogunenud ning teevad usinalt sporti. Ent nii see ikka ei ole,” räägib tänavune spordinädala patroon, laulja Tanja Mihhailova-Saar. Nimelt ei tegele Ühenduse „Sport Kõigile“ läbiviidud uuringu kohaselt pea pooled eestlastest ühegi liikumisalase tegevusega. Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul tuleb probleemi vaadata rohujuuretasandilt.

Viiendat korda toimunud üleeuroopaline spordinädal kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.Foto: Marko Mumm

Lapsi tuleb kaasata

“Praegu soovitab Maailma Tervishoiuorganisatsioon lastel liikuda iga päev vähemalt 60 minutit. Kui mina olin koolilaps, ei olnud selle määra täitmine kellelegi probleemiks. Ent praegused Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringud näitavad, et vaid 20% täidab seda soovitust,“ räägib Lusmägi. „Leian, et probleemi lahendamine on väljakutse kogu ühiskonnale, tegemist pole vaid spordisektori ülesandega. Uuringud kinnitavad, et kehaliselt piisavalt aktiivsetel lastel on positiivsem enesehinnang, nende tajutud elukvaliteet on kõrgem ja nende õppetulemused on paremad,“ lisab ta.

Tänavu esimest korda spordinädala patrooniks olnud jalgpallur Konstantin Vassiljev rõhutab, et lastega tuleb tegeleda, sest nõnda saavad nemadki aru, et liikumine pole töö, vaid lõbu.

„Vanemad peavad laste jaoks aega leidma. Saan aru, et sügisel on lapsed koolis ja huviringides, vanemad tööl, aga vähemalt vabadel päevadel ja nädalavahetustel peaksid pered koos aega veetma. Hea ilma korral tuleb kohe kindlasti õue minna, aga ka vihmaga võib vanaemaga jalutada või lompides mängida. Ka vihmavarju all liikumisel on oma võlu! Iga laps tahab liikuda, lihtsalt tuleb nutiasjad käest võtta ning veeta vabas õhus aega nii palju kui võimalik,“ teab Vassiljev.

Kuidas papa Kostja oma kahe tütre, 8-aastase Valeria ja 6-aastase Viktoriaga aega veedab? Üllatav, kuid mitte jalgpalli mängides! „Pigem jalutame, sõidame jalgrattaga või tõukerattaga – normaalsega, mitte elektrilisega –  jookseme, hüppame. Tüdrukutele meeldib väga ka puudel ronida, mina seda küll ei tee, aga jälgin neid,“ selgitab jalgpallur.

Võti on motivatsiooni leidmises

Pooleteistaastase poja Teodori ema Tanja Mihhailova-Saar liigub küll lavalaudadel palju, ent naudib kõige rohkem ikkagi liikumist kodustes tegevustes.

“Olen seda meelt, et liikumine ei pea alati tähendama trenni jooksmist. Kui ma kodus pilatest teen, panen maika ja retuusid selga ning tegutsen. Lisaks ei pea kulutama palju raha, näiteks kasutasin hantlite asemel viieliitrist veepudelit, võtan Värska kanistri ja viskasin seda üles. Muidugi lapse ja tema asjade tassimine on ka trenn, mu ema elab viiendal korrusel, lifti pole, saabki jälle sammud täis. Võti on üks – motivatsiooni tuleb leida,” jutustab Mihhailova-Saar.

Et eurooplasi rohkem motiveerida, ongi Euroopa Komisjon mõelnud välja spordinädala formaadi. Eesti on projekti äärmiselt hästi vastu võtnud, seda kinnitab ka sündmuste arv – seitsme päeva jooksul toimus üle 1200 erineva ürituse. Lusmägi sõnul oligi käesoleva aasta spordinädal suurim ja sündmusterohkeim.

 „Mul on äärmiselt hea meel, et organisatsioonid, mis vahetult töötavad laste ja noortega, on spordinädalaga hästi kaasa tulnud. Tänavu võttis osa 380 kooli, mis on üle 80% Eestimaa üldhariduskoolidest. Uue sihtgrupina liitus 232 lasteaeda. Nagu eelnevatel aastatel, on spordinädala sündmuste organiseerimine seotud nii spordiorganisatsioonide kui ka tööandjate ja ettevõtetega. Kui vaadata rahva arvu ja spordinädala sündmuste suhet, on Eesti number üks Euroopas, sest antud nädalal liikus kuuendik rahvastikust!“ kinnitab Lusmägi.

Viiendat korda toimunud üleeuroopaline spordinädal kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.Foto: Raigo Pajula

Ettevõtteid spordinädalaga liikuma kutsunud patroon, Circle K juht Kai Realo tegi aastaid nalja, et sörgisammu teeb ta vaid siis, kui kuskile hiljaks jääb ning võimleb, kui vaja kingapaelu kinni sidudes kummardada. Nüüd käib Realo usinalt koeraga õhtuti jalutamas ning tunnistab, et tunneb end puhanumana kui eales varem. Seejuures paneb ta kõikidele tööandjatele südamele – hoolitsege oma töötajate eest.

Vaimne võhm tuleb treeningu tulemusena

“Peame mõistma, et kõige kallim vara ettevõtetes on inimesed. Eestis on seda tööjõupuuduse tõttu eriti tunda. Iga tippjuhi ülesanne on hoolitseda selle eest, et tema inimesed ja nende elu oleks tasakaalus ning nad jaksaksid tulla tööle, sest nende elus on peale töö veel midagi muud. Enda eest hoolitsemine on oluline, sest muidu pole sul oma meeskonnale ja ettevõttele midagi anda. Vaimne võhm tuleb kehalise treeningu tulemusena. Inimene on süsteem,“ räägib Realo.

„Töökohtade elevusest annab aimu ka tõik, et paljud ettevõtted on ärihoonetesse rajanud jõusaale,“ räägib spordinädala patroon, kulturist ja ettevõtja Ott Kiivikas. Kõikide spordinädalal osalenud ettevõtete vahel loositi välja ka Kiivikase juhtimiskoolitus, võitjaks osutus Audiitorbüroo ELSS OÜ.

“Suurim asi, mida üks tööandja saab tööandjale anda, on tema mõttemaailma muutmine. Kui me ei suuda panna inimest teistmoodi mõtlema, on väga keeruline loota, et ta teeks homme oma elustiili silmas pidades teistsuguseid otsuseid. Näidake ise ette, küll tulevad töötajad ning lapsedki kaasa, sest päeva lõpus on ühiselt liikumine vaid rõõm!“ rõhutab Kiivikas.

Juunis külastas Kiivikas koos teiste Euroopa riikide patroonidega Brüsselit, kus jagati ürituse paremaks läbiviimiseks ka näpunäiteid. Seejuures selgus, et Eesti on üks väheseid riike, kus patroonideks valiti inimesed erinevatelt elualadelt – nimelt on paljud Euroopa riigid otsustanud, et tervislikku eluviisi võiks propageerida spordinädala jooksul vaid üks tuntud inimene, kes on tihtilugu sportlane.

Eesmärgis 70% liikujaid

Samas hüppas tänu spordiarmastusele tänavuse kampaania “Aeg liikuda” raames patroonide paati näitleja Tõnis Niinemets, kes spordinädala jooksul eestlastele bussipeatustes sinisel plakatil näpuga viibutas ja liikuma kutsus. Stand-up etendustega ilma tegev Niinemets tõdeb, et temast oleks võinud teoreetiliselt saada isegi tippsportlane. Lapsena käis ta seitse aastat lauatennise trennis, seejärel proovis võistlustantsu ning võrkpalli, kus jõudis isegi Eesti meistritiitliteni.

“Võrkpallist ära tulemist kahetsengi kõige rohkem. Miskipärast arvasin, et olen selle ala jaoks liialt lühike. Samas on võrkpall endiselt armastatuim pallimäng, mis annab hea koormuse ning on ka lõbus. Lisaks on tegemist mänguga, mida ainult jõu ja kiirusega ei võida, tuleb ikka mõistuse ja kavalusega mängida,” lisab ta. Samas on liikumine õpetanud Tõnisele üht – enda arendamine ei valdkondades on põnev ja vajalik. “Mitmekülgsus on võti ja isegi, kui kellelgi on olemas oma põhiala, on sageli kõrvalaladega tegelemine tark valik!”

Selle teadmiseni tahabki Eesti Olümpiakomitee tulevikus jõuda. “Meil on selge eesmärk – jõuda aastaks 2030 Põhjamaadega samale tasemele, kus on aktiivseid liikujaid 70% täiskasvanutest. Olen veendunud, et iga-aastane spordinädal aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa ning süstib liikumispisikut meisse kõigisse,“ lausub Lusmägi.

“Liikuma kutsuv kool” sai kõrge tunnustuse

Eestil on viimasel viiel aastal läinud väga hästi ka Euroopa Komisjoni korraldataval #BeActive auhinnakonkursil, kus tunnustatakse kohaliku tasandi spordi eestvedajaid ning silmapaistvamaid spordialaseid ettevõtmisi hariduse ja töökohaspordi vallas.

Viiendat korda toimunud üleeuroopaline spordinädal kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.Foto: LASZLOZSIGMOND.HU

Kui 2015. aastal pälvis oma kategoorias teise koha heategevuslik laste Teatejooks, 2016. aastal nimetati parimaks töökohaspordialaseks tegevuseks Eesti Energia siseterviserada, 2018. aastal jõudis töökohaspordi kategoorias Euroopa kolme parima hulka Rimi Eesti, siis tänavu valiti kahes kategoorias kolme nominendi hulka koguni kaks Eesti kandidaati. Võiduta me seekord ei jäänud – #BeActive Education kategoorias võidutses Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor “Liikuma Kutsuv Kool”.

Auhinnaga tunnustatakse haridusvaldkonna tegevusi, kus lisaks kooli või lasteaedade kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse tundidele on rakendatud erinevaid programme eesmärgiga innustada noori liikuma. Eesti edestas Soome (Ekholmintie Day Care Center) ja Saksamaa projekte (Turnverein 1899 Gengenbach e.V.).

Liikumislabori eestvedaja Merike Kulli sõnul oli väga tore üllatus, et Eesti koolide tegevused on pälvinud tähelepanu. „Ühest küljest on tore, et paljudes koolides on liikumine muutumas üha loomulikumaks osaks Eesti laste ja noorte koolipäevast, ja teisest küljest rõõm, et meie koolides toimuvaid muutusi märgatakse ja tunnustatakse väljapool Eestit. Oleme väga tänulikud koostöö eest koolidele, paljudele partneritele ja sotsiaalministeeriumile, tänu kellele sai teoks programmi ellu kutsumine,“ ütles Kull. Ta lisas, et projekti vastu on huvi tundnud ka teised Euroopa riigid. „Oleme alustanud koostööd Soome, Norra, Leedu, Islandi, Taani ja Ühendkuningriigiga, jagamaks nii seniseid kogemusi kui otsimaks koostöös uusi lahendusi ja võimalusi,“ lisas Kull.  

Viiendat korda toimunud üleeuroopaline spordinädal kutsus Eestiski septembri viimasel nädalal elanikke end rohkem liigutama ja tervislike eluviiside eest seisma.Foto: Raigo Pajula

Narva spordieluedendaja Vladimir Všivtsev pääses kolme hulka kategoorias #BeActive Local Hero auhinnale, millega pärjatakse inimesi, kes on andnud olulise panuse spordi ja liikumisharrastuse edendamiseks oma kogukonnas või ühiskonnas laiemalt.  39-aastane Všivtsev on viimase kümne aastaga kujundanud Narva piirkonna elanikele soisest ja metsistunud Äkkekülast aastaringse puhke- ja sportimispaiga. Rõõmsameelne spordihing on suutnud kaasata toetajaid, kohalikku omavalitsust, riigiasutusi ja kogukonda. Ta on ka kohaliku laskesuusaklubi juht ja treener, annab ümberkaudsete koolide ja lasteaedade lastele tasuta suusatrenne ja korraldab spordiüritusi, sealhulgas Narva Energiajooksu.

Všivtsev sõnas, et oli nominatsiooni üle tänulik. “Olen õnnelik, et minu panust sporti ja liikumisharrastusse on niivõrd kõrgelt märgatud ja ühtlasi on see suur tunnustus Eesti Terviseradade võrgustiku rajameistrite aastaringsele tööle. Samuti on see tänu minu toetajatele ja partneritele, kellega igapäevaselt liikumise missiooni ajame,” ütles ta.

"Všivtsev on mõistnud, et liikumisharrastust ja sporti tuleb arendada kompleksselt. Vabatahtliku tööna on ta panustanud liikumisradade ehitamisesse, spordiürituste korraldamisesse ja ühtlasi ka treenerina inimeste harimisse," märkis EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi.

Naudi sporti ja kuula muusikat!
Spordinädala patroonid toovad välja 7 lugu, mille saatel neile meeldib liikuda:

·      Allar Levandi – Kala “Buratino”

·      Ott Kiivikas – Lady Gaga & Bradley Cooper “Shallow”

·      Tanja Mihhailova-Saar  – Tanja “Amazing”

·      Tõnis Niinemets – AC/DC “Highway to hell”

·      Sandra Raju – Joan Jett “Bad reputation”

·      Kai Realo – Barry White “You’re my first, you’re my last, you’re my everything”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee