Liikumine ja tervis | Sinu treener

KUKKUSID? Haavaravi esmaabi otsi apteegist (1)

Toimetas Silja Paavle, 18. juuli 2019, 11:25
Benu apteegi farmatseut Lauri Baar Foto: Erakogu
Apteegi haavahoolduse abi aitab vältida EMO järjekorras ootamistSuvised ilmad kutsuvad õue aktiivselt aega veetma ning seoses sellega sagenevad ka kukkumised, marrastused ja kõikvõimalikud muud traumad, mis vajavad tohterdamist. Benu apteegi farmatseut Lauri Baar soovitab, kuidas haavasid hooldada ja mis võiks olla iga inimese koduses apteegis. 

Esmase haavaravi saamiseks pole inimesed harjunud veel apteeki pöörduma, kuna ollakse harjunud, et haava ravib arst või õde ning apteeker annab vaid ravimi ja vahendid. Tänapäeval see kindlasti aga nii ei ole ning apteekrite teadlikkus ja oskused haavaravis on jõudnud väga kõrgele tasemele.
Lauri Baari sõnul on tänapäevane haavaravi muutunud väga spetsiifiliseks. Kui varasemalt liigitati haavasid üsna kergekäeliselt näiteks mehaanilisteks (traumad) või keemilis-termilisteks (põletused, külmetused, keemia), siis tänapäeval jagunevad need kategooriad veel paljudeks alaliikideks. Seetõttu on iga haava jaoks olemas tõhusalt toimivad vahendid. Esmane haavahooldusvahendite komplekt võiks aga leiduda igaühe koduses apteegis.

Alusta puhastamisest

Haav vajab kõigepealt puhastamist ja sellest võõrkehade eemaldamist ning seega üks esmastest toodetest võiks koduapteek sisaldada desinfitseerimisvahendit. “Esmase vahendina võiks kasutada tavalisi vahendeid, mida on nii alkoholiga kui ka alkoholivabasid. Toimelt on nad võrdväärsed, kuid alkoholiga vahendid kipitavad rohkem kui alkoholivabad ning seega lastele või väiksema valulävega inimestele võivad viimased rohkem sobida,” selgitas Baar. 

Farmatseudi kinnitusel võib väiksemate marrastuste puhastamiseks kasutada klassikaliseid vahendeid, näiteks peroksiidi, kuid sügavamate haavade desinfitseerimiseks need ei sobi. Rohkem tähelepanu nõuavad ka pikaajalised haavad. “Kuna tavaliste desinfitseerijate pikemaajaline kasutamine võib haava kuivatama hakata ja takistada selle paranemist, siis kaua püsivate haavade ravis tuleks kasutada teistsuguseid vahendeid,“ soovitas Baar. 

Kata haav sobiva vahendiga

Kindlasti ei pääse koduapteegis sidumisvahenditeta. “Kuigi kõigi haavade jaoks ei sobi vaid tavaline side, on see esmase vahendina piisav. Lisaks võiks olla kodus ka parafiinilapid, millega vältida sideme kleepumist haava külge,” sõnas Baar. 

Samuti kuluvad ära eriplaastrid põletustele ning erinevad salvid ja kreemid. Hea oleks, kui need oleksid kodus olemas, kuid neid saab vajadusel enamikest apteekidest hankida.

Farmatseudi sõnul olenevad haavahooldusvahendid haava tüübist, niiskustasemest, vanusest ja asukohast. “Kuna plaastreid, kreeme ja erivahendeid on väga palju, siis ei saa otseselt ühte asja kõige jaoks kasutada, näiteks on olemas spetsiaalsed plaastrid kannale, alaseljale, põletustele ja armidele,” selgitas Baar. 

Operatsioonihaavade, lamatiste ja pikaajaliste haavade raviks on loodud spetsiaalsed lahused, geelid ja plaastrid, kuid enne nende kasutamist tuleks konsulteerida spetsialistiga (arsti, õe või apteekriga), et olla kindel, et valitud vahend on just sellele haavatüübile sobilikuim. 

Armide teke pole vältimatu

Need, kes on mures võimalike armide pärast, leiavad apteegist spetsiaalseid tooteid armkoe tekke vältimiseks. Olemas on nii spetsiaalsed plaastrid kui ka kreemid ja salvid, kuid mida eelistada? 

Baari sõnul on kõigil omad plussid ja miinused ning tähtis roll toote valikul on haava tüübil ja asukohal, aga ka inimese soovil. “Plaastrid on mugavamad, kuna neid saab pikemaajaliselt kasutada, kreeme ja salve tuleb tihedamini määrida. Kui aga haav on kusagil nähtavas kohas, kuhu inimene ei soovi plaastrit panna, siis on kindlasti kreemid ja salvid heaks alternatiiviks,” selgitas ta.

Kuna üldjuhul on armid pigem kosmeetiline probleem, mis nõuab spetsiifilisemaid vahendeid kui lihtsalt haava tohterdamine, siis on ka armkoe tekke vastaste toodete hinnaklass kõrgem kui tavalistel plaastritel või sidemetel.
“Haavaravis ja -paranemises on kriitiline aeg, millal tegutsema asutakse, ning seetõttu on kiirem minna apteeki, kui oodata erakorralise meditsiini osakonnas või arstijärjekorras. Loomulikult võib tulla ette olukordi, kus apteeker haava hinnates soovitab arsti poole pöörduda, kuid tavaliselt saab apteegist enamike haavade raviks vajalikud soovitused ja vahendid,” sõnas Baar. 

Näiteks pakub Benu Apteek haavahoolduse nõustamist ning nii saab iga abivajaja nõu, kuidas haavu ja arme ravida ning millised tooteid nii kergemate kui raskesti paranevate ja krooniliste haavade korral kasutada. 

“Arsti poole peaks kindlasti pöörduma juhtudel, kui haav on väga sügav ja võib vajada õmblusi või kui tegemist on ebatavalise haavaga, näiteks keemilise põletuse või külmakahjustusega,” lisas Baar. “Lisaks tasub arsti poole pöörduda ka krooniliste haavadega, et uurida, milliseid võimalusi haavaravi kompenseerimiseks on võimalik haigekassalt saada.”

1 KOMMENTAAR

o
Odin 18. juuli 2019, 11:48
Kui kukkusid või lõikasid noaga sõrme siis otsi paiseleht ja pane haava peale. Peagi on verejooks kinni ja võid paiselehe ära visata ning edasi mütata. Umbes sõrmele pane kuusevaiku, jne. Iga tühja asja pärast pole vaja kohe EMO-sse või apteeki joosta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee