Foto: PantherMedia/Scanpix
Silja Paavle 29. märts 2019 22:01
„Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste, näiteks kõrgvererõhutõve, insuldi ja südameinfarkti riskiteguriks. Liikumine aitab kehakaalu normis hoida," meenutab kardioloog Margus Viigimaa ning toob välja 15 fakti liikumise ja kehakaalu vahelistest seostest.

• Kehamassiindeksi arvutamiseks jaga kehakaal (kg) kahekordse kehapikkusega (m). Kui kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, siis on tegu ülekaaluga. Kui kehamassiindeks on 30 või üle selle, siis rasvumisega.

• Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste (kõrgvererõhutõbi, insult, südameinfarkt jne) riskiteguriks.

• Korrapärase ja tasakaalustatud toitumise kõrval aitab kehakaalu normis hoida ja kaalu langetada regulaarne liikumine.

• Viibi võimalikult palju värskes õhus – see aitab samuti ülekaalu ja rasvumist ennetada.

• Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub veel mõnda aega pärast liikumise lõppemist.

• Liikumine vähendab trombiriski, mis eriti ohustab just ülekaalus inimesi.

• Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata sportimist mõnes terviseklubis. Oluline on pulsisageduse tõus ja see saavutatakse ka näiteks aiatöö, reibaste jalutuskäikude või koristamisega jms. Pea meeles, et ka väikesed teod avaldavad positiivset mõju: kasuta lifti asemel treppi, bussi- või autosõidu asemel jaluta.

• Kehaline aktiivsus avaldab tervisele rohkem mõju tasakaalustatud toitumise korral.

• Südame jaoks on kasulik liikumine aeroobne treening – jalgrattasõit, kiire kõnd, tantsimine, ujumine, suusatamine.

• Suure ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei koorma liigeseid.

• Liikumissoovituste järgi peaksid lapsed ja noorukid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit (ehk kokku kaks ja pool tundi) keskmise intensiivsusega või 75 minutit (tund ja 15 minutit) kõrge intensiivsusega. Soovitav on nädalane koormus jagada ühtlaselt.

* Keskmise intensiivsusega liikumise soovituslik (tervislik) maksimum on 300 minutit nädalas, üle selle ei ole täheldatud liikumise kasu tõusu tervisele.

• Kui soovitatav liikumine – 150 minutit keskmise intensiivsusega tegevust nädalas – ei ole jõukohane, siis tuleb alustada endale sobivast ajast. Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena.

• Treeni lihaseid 2-3 korral nädalas.

• Üldine soovitus on, et kõik inimesed vähendaksid istumisaega. Istumisel lähtuda vajadusest, mitte võimalusest.