Sinu spordiala | Sinu treener

Kepikõnni uued tuuled 

Liigume.ee, 28. märts 2019, 22:10
Kepikõnd – veider vehklemine, millega tegelevad ainult vanemad naised? Selline arvamus on ammu müüdi staatusesse vajunud. Kepikõnd on muutunud järjest populaarsemaks nii meeste, naiste kui ka noorte hulgas.

Samal teemal

Rahulikust jalutamisest võistlusteni

Wikipedia järgi on kepikõnd käimine, mis sai alguse Soomest ja mida harrastatakse spetsiaalselt disainitud suusakeppide sarnaste käimiskeppidega. Eesti Kepikõnni liidu asepresidendi ja kepikõnnitreeneri Rene Meimeri sõnul hakkasid soomlased kepikõndi propageerima 1997. aastal. „Algselt oli kepikõnd liikumisharrastus, mis mõeldud tavainimesele vormisolekuks ja oma kehaliste võimete treenimiseks. Aegamööda on sellest arenenud spordiala, kus ka võisteldakse.“

Eesti Kepikõnniliidu, Rahvusvahelise Kepikõnniliidu (INWA) ja MTÜ Elamusmaratonid koostöös toimub käesoleval suvel esmakordselt Eestis kepikõnni maailmakarikaetapp. See leiab aset Eesti vanima, 12. Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni raames 7. juulil 2019.

Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu sõnul on maailmakarikaetapp mõeldud just võistluskõndijatele ning toimub 10 ja 21 kilomeetri distantsil nii meeste, naiste kui võistkondlikus arvestuses. „Võistlus toimub Lahemaa looduspargi unikaalsel maastikul, kus kaunid maastikurajad looklevad männimetsades ja ürgorgude kallastel ning vaheldusrikka raja igal pöördel peidab end uus elamus“.

Tervis, fitness ja sport – kolm ühes

Meimeri sõnul võib kepikõnni harrastajad jagada kolme kategooriasse – tervise tase, fitness-tase ja sportlik tase. „Esimesel tasemel liigutakse rahulikult, siia kuuluvad pigem vanemad inimesed. Aga ka näiteks inimesed, kes haiguse või trauma tagajärjel uuesti vormi taastavad või liikuma õpivad“. Meimeri sõnul on põhimass kepikõnni harrastajaid teisel ehk fitness-tasemel. „Need on terved inimesed, kes tahavad aktiivselt liikuda. Kui treenitus paraneb ja hakatakse teistega mõõtu võtma, võib öelda, et harrastaja on jõudnud sportlikule tasemele“.

3. Värska Käimis- ja Kepikõnnimaraton Foto: Tarmo Haud
1. Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaratonFoto: Kaimo Puniste

Üritused koguvad populaarsust

Maailmas on mahukaid kepikõnniüritusi korraldatud juba ammu. Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu presidendi Aki Karihtala sõnul oli kepikõnd alguses pigem meelelahutuslik ja sotsiaalne kehaline aktiivsus. „Kuid tänapäeval keskendume ka suurtele üritustele ja võistlustele, sest need edendavad sporti ning muudavad ala nähtavamaks ja tavainimese jaoks huvitavamaks“.

Eestis on kepikõndijatele väga hea väljund elamusretkede ja elamusmaratonide sarjad. Elamusmaratonid on Eesti suurim kepikõnni- ja käimismaratonide sari, mis pakub osalejatele motivatsiooni liikumiseks suvises Eesti looduses. Spordisarja eelkäijaks on Lahemaa käimismaraton, mis toimus esmakordselt 2006. aastal. Tänaseks on sarjas viis maratoni.

Käimismaratonide korraldaja Kunnar Karu teab, et keppidega kõndimine aitab rajal jõudu kokku hoida ning efektiivsemalt liikuda. Algajad tunnevad eelkõige tõusudel, kuidas kepid hoogu juurde annavad, edasijõudnud kogu raja vältel. „Elamusmaratonidel osalejate arv kasvab iga aastaga. See ürituste sari on suurepärane võimalus end vormis hoida või teha korralik treening näiteks jooksuvõistluste või mägimatkade jaoks. Lisaks võimalus sõprade, perega või töökollektiiviga aega veeta. Ning sel aastal siis esmakordselt ka võistlusetapist osa võtta“.

Aki Karihtala usub, et kepikõnni maailmakarikaetappidel on tulevikus väga oluline roll. Suurim kepikõnniüritus, kus Karihtala on osalenud, oli Hiinas umbes 12 000 osalejaga. Soomes oli rahvarohkeim sündmus paar aastat tagasi Helsingis üle 3000 osalejaga. „Ka Euroopas on suuremad üritused üha populaarsemad ja üsna sageli korraldatakse üritusi nii, et on eraldi ka võistlusgrupp“.

Kui alguses oli kepikõnd pigem vanemate naiste harrastus, siis nüüd on üha rohkem harrastajaid ka mehed ja noored. Meimer on veendunud, et kepikõnni harrastajate ring on meeletult laienenud ja liikujaid on järjest rohkem. „Kepikõndijaid on näha isegi näiteks libedal tänaval. Sellisel juhul nimetan seda rohkem tugikõnniks, kuid näitab siiski käimiskeppide populaarsust ja mugavust“.

Kepikõnd on mitmekesine. Myfitnessi personaaltreener Raul Köster kasutas kepikõnnitreeningut taastumiseks pärast põlveoperatsiooni. „Avastasin, et kui kõndida ühtlase kiire tempoga, on see suurepärane kardiotreening. Lisaks väga hea taastusravi, mis sobib kenasti näiteks jooksja treeningute vahetegevuseks nagu muudki nn pehmed spordialad, kus on palju vähem koormust tugiliikumisaparaadile“.

Foto: Tarmo Haud

Lisaks tutvustatakse kepikõndi üha noorematele. Meimer on andnud kepikõndi tutvustavaid tunde mitmes koolis ja tema sõnul on huvi märkimisväärne. „Huvitatud on nii lapsed kui õpetajad, kuna kepikõnd annab valikuvõimaluse, kuidas rohkem liikumisega tegeleda“.

Rahvusvaheline koostöö annab hoogu

Aki Karihtala hinnangul on kepikõnni harrastajate hulk Põhjamaades hetkel umbes 12 miljonit. „Kepikõnni populaarsus maailmas suurenes kõige enam aastatel 2000-2010. Pärast seda areng aeglustus, kuid viimase viie aasta jooksul on toimunud taas positiivne areng, eriti Prantsusmaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Venemaal, Jaapanis ja Hiinas. Harrastatakse ka sellistes huvitavates riikides Iraak, Iraan, Lõuna-Korea ja India“.

Eestis koordineerib kepikõnni head käekäiku 2003. aastal loodud Eesti Kepikõnni Liit, mis on Eesti esindajaks Rahvusvahelises Kepikõnni Liidus. Rahvusvaheline koostöö tuleb Meimeri arvates igati kasuks. „Nii levivad õpetamismetoodika ja teaduslikud uuringud ning teadmine mujal maailmas toimuvast“.

Harrastamise tehnilised võimalused on ka muutunud

Kepikõnni varustust tootva ettevõtte ILUUM tegevjuht Terje Muuli on veendunud, et kepikõnd algab varustusest. „Kepikõnni eesmärgiks on arendada ja säilitada kehalist atiivsust, kuid efektiivset metoodikat ei saa luua ilma spetsiaalsete abivahenditeta. Varustuse parameetrite täpsus võimaldab inimese kasutegureid täieulatuslikult rakendada ja säilitada ühtlasi loomuliku kõnnimustri“.

Kui kepikõnd 90ndate lõpus tuntust kogus, olid kasutusel vaid üheosalised kõnnikepid, mille pikkuseskaala muutus viie sentimeetriliste vahedega. „Nii võis näha vaatepilti, kus inimene tegi enda arvates kepikõndi, kuid kepid kas lohisesid järgi või leidis aset veider keppidega nö kombitsemine. Olukorra parandamiseks tõime turule kõnnikepid, mis võtsid arvesse inimese biomehaanikat,“ selgitab Muuli.

Foto: Tarmo Haud

Meimer meenutab, et kunagi tegid suusatajad suvel kepikõndi suusakeppidega, kuid tegelikult pole see hea: „Heaks kepikõnnitrenniks peavad olema spetsiaalsed õige pikkusega ja korraliku käepidemega kepid“. Muuli lisab, et kindlasti ei sobi varustuseks igasugune kepp, millele kleebitud silt „käimiskepp“, samuti ei ole kasulikud vedruga varustatud torud. „ILUUMil on üle 20 aastane kogemus tipptasemel suusa- ja käimiskeppide tootmises. Metoodika kasuteguri määravad ära käimiskeppide parameetrid inimese üldpikkuse suhtes ehk täpne mõõduskaala, lisaks on väga oluline käerihmade ja otsikute kvaliteet. Käerihm on kui liiges sinu ja kõnnikepi vahel, mis peab toestama ning laskma käel vabalt liikuda. Asfaldiotsik peab tagama inimesele parima pronatsiooni, kaldenurga ning haarduvuse. Teame, et kõik varustuse komponendid peavad sujuvalt omavahel koos töötama“.

Kepikõnd on kõikidele!

Kepikõnd on jõukohane igaühele. Liigutused on lihtsad ja loomulikud ning harrastada on võimalik peaaegu kõikjal – metsas, rannas, rabas, tänaval, pargis, maanteel jne. Ilmselt seetõttu ongi kepikõnni populaarsus järjest kasvanud ja harrastajate ring üha laieneb.

Keppidega käimine sobib kehalise vormisoleku hoidmiseks ja tõstmiseks, kuid ka taastusravi eesmärgil ning muidugi hea enesetunde saavutamiseks. Liikumisharrastusele on lisandunud omavahel mõõdu võtmise võimalus ja juba sel suvel saab ka Eestis end proovile panna osaledes kepikõnni maailmakarikaetapil.

3. Värska Käimis- ja Kepikõnnimaraton Foto: Tarmo Haud

Alustada tasub rahulikult. Eesti Kepikõnni Liidu veebilehelt saab piiluda tehnika ja varustuse soovitusi. Võta sõber kaasa ja minge metsarajale jalutama või leia kepikõnniürituste hulgast omale meelepärane distants ja asukoht. Miks mitte osaleda mõnel elamusmaratonide etapil, kus saab valida distantsi ja oma tempo ning läbida rada täpselt nii nagu jõudu ja tahtmist on.

Tasub proovida. Ning mis peamine – naudi liikumist!

Kasulikud viited:

https://www.kepikond.ee/tehnika/

https://www.kepikond.ee/kepikonni-kasulikkusest/

https://www.elamusmaratonid.ee/elamusmaratonid-2019

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee