Toitumine | Sinu treener

TOITAINETERIKAS JA TERVISLIK: neli sealiha kohta levivat müüti, mida uskuda ei maksa (3)

Toimetas Silja Paavle, 5. detsember 2018, 14:29
 PantherMedia/Scanpix
Ringleb palju erinevaid müüte, mis paneb inimesi üht või teist toiduainet eelistama või hoopis toidupoes riiulile jätma. Üheks näiteks on levinud väärarusaamad sealiha kohta.

Samas on sealiha hea ja tervislik valik, mis on täis organismile kasulikke toitaineid. Samuti on see oma hinna ja kvaliteedi suhtelt väärtuslik liha, mis on kättesaadav kõigile. HKScan Estonia algtootmise direktor Kaupo Ojavee kummutab käesolevalt mitmed sealiha ja loomakasvatusega seotud müüdid.

Samal teemal

Müüt 1: Sealiha on täis hormoone ja steroide

Tihti arvatakse, et suurfarmides kasvatatud sigade liha sisaldab erinevaid keemilisi aineid, mida on loomadele nende eluajal rohkelt manustatud. Nii see aga ei ole, loomade lihasmassi kasvu kiirendamiseks on keelatud kasutada nii steroide kui hormoone ning Eestis ja Euroopa Liidus keelatud ka profülaktline antibiootikumide kasutamine. Ravimeid tohib manustada vaid siis, kui veterinaararst seda vajalikuks peab ning seejuures eelistatakse ka loomade ravimisel alati esmalt looduslikku alternatiivi. Ja et kõik toimuks nagu peab ning keeldudest üle ei astutaks, toimub farmides järelevalveametnike poolt regulaarne range kontroll.

Müüt 2: Loomadel ei ole farmis head elutingimused

Nagu toidule, kehtivad ka loomade elukeskkonnale Eestis ja Euroopa Liidus ranged reeglid. Täpselt on paika sätitud sobiv temperatuur ning farmides reguleeritakse ka õhu kvaliteeti ja valgustugevust. Erinevalt levinud arusaamast on sead tegelikult väga puhtad loomad ning jagavad oma eluaseme ise tunnetuslikult kolmeks eraldi alaks: magamisala, söömisala ja sõnnikuala. Ka on seadusega ette seatud loomadele tervislik ja vajalik ruumi suurus: iga üle 110 kg seale tagatakse vähemalt 1 ruutmeeter pinda ning emistele peab olema tagatud vähemalt 2,25 ruutmeetrit ruumi.

“Loomade sulud hoitakse igapäevaselt korras ning neil on oma eluaseme juures ajaveetmiseks ka toredaid mänguasju,” kinnitab Kaupo Ojavee.

Müüt 3: Loomi nuumatakse ja nende toit ei ole täisväärtuslik

Loomatoidu kvaliteedile kehtivad pea sama karmid reeglid kui inimeste omale. Loomasööda peamine koostisosa on eestimaine teravili, mis läbib põhjaliku kvaliteedikontrolli. Laborites kontrollitakse loomatoidu koostist, et loomad saaksid sealt piisavalt energiat, valke, vitamiine ja mineraale. Kvaliteetne loomatoit tõstab ka sealiha toiteväärtust. 

Nii sööb siga farmis tihti isegi paremini ja tervislikumalt kui inimene, kes ei toitu tasakaalustatult.

Müüt 4: Sealiha on rasvane ja ebatervislik

Sealiha peetakse tihti ebatervislikuks, kuna arvatakse, et sealiha rasvasisaldus liigitab selle nn halbade toitude kategooriasse. Tegelikult on lihtsalt oluline valida lihatükke, mis oleksid väiksema rasvasisaldusega. Ka searümba lahti lõikamisel saadakse väga erineva rasvasisalduse ja toiteväärtusega tükke - näiteks sea sisefilees on vaid 3 protsenti rasva.

Ühtlasi on sealiha väga hea rauaallikas. Kusjuures, meie organism omastab lihas sisalduvat rauda taimetoidus leiduvast oluliselt paremini. Ka sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal ning kõrge toiteväärtusega sealiha on suurepärane valkude allikas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee