Liikumine ja tervis | Sinu treener

Roosa Lindi Jooksu piletitulu eest tagatakse võimalus  rinnavähi sõeluuringuks ravikindlustamata naistele

Roosa lindi jooks rõhutab rinnavähi varajase avastamise olulisust 

Silja Paavle, 8. oktoober 2018, 12:34
Omaklubi treenerid: plangus Merle Antson ja kükitab Maarja Pütsep  Erakogu
„Minu vanaema võitles rinnavähiga oma 40ndates - talle tehti mitmeid operatsioone, kuni lõpuks eemaldati kogu rind. Ta taastus sellest täielikult ning elas 87-aastaseks. Tänapäeval on varajase avastamise puhul tõenäosus pikaks eluks veelgi parem,“ paneb OMAklubi treener Merle Antson kõigile rinnavähi varajase avastamise olulisust. Sellele pöörab tähelepanu ka Eestis esmakordselt toimuv Roosa Lindi jooks.

Esimest korda kuulsid OMAklubi personaaltreenerid Merle Antson ja Maarja Pütseo roosast lindist ja sellega seotud üritustest, mis toimusid kõik väljaspool Eestit, aastaid tagasi. Nüüd, kui Roosa Lindi Jooks on toimumas ka esimest korda Eestis, soovivad nad oma lugu rääkides julgustada kõiki naisi enda tervise eest hoolt kandma ning ka heategevusjooksul osalema.

Lisaks personaaltreeneriks olemisele tegelevad Merle ja Maarja mitme erineva spordialaga, nende eesmärgiks on spordipisikut ka teistesse süstida just läbi treeneri ameti.

Maarja jaoks on terve olemine ja hea enesetunne ülimalt tähtsad. „Minu soov on vanemas eas olla reibas, terve ja liikuv – et ma saaksin liikuda just nii nagu ma ise soovin, mitte nii nagu ma saan. Selleks harrastan mitmekülgseid spordialasid, näiteks sõidan rattaga, käin jooksmas, treenin lihaseid jõusaalis (vahel ka rühmatreeningus) ning ujun. Kõike mõõdukalt ning head enesetunnet silmas pidades.“

Merle naudib liikumist ja tervislikke eluviise, kuid püüab äärmustesse mitte laskuda ning hoida kõik parajas tasakaalus. „Elu peab olema ikka nauditav ja mõnus! Oluline on kanda hoolt nii vaimse kui ka  füüsilise tervise eest ning kuulata oma keha. Tuleb tunnetada, millal on targem trenni asemel puhata ning millal keha vajab rohkem tähelepanu.“

Roosa lindi ürituse eesmärk on teadvustada ning rõhuda rinnavähi varajase avastamise olulisust.

Maarja isiklikult ei ole rinnavähiga kokku puutunud, kuid teab, et see on haigus, mida saab jälgida ning õigel ajal reageerida. „Minu perekonna naised käivad kontrollis ning ma arvan, et see on hetkel asi, mida me kõik saame teha oma tervise jaoks! Hoolime iseendast ja oma lähedastest, käime ise kontrollis ja palume ka oma lähedastel kontrolli minna! Liigume, tunneme end hästi ning hoolime oma tervisest!“

Merle jaoks on rinnavähi ennetus vägagi südamelähedane teema, õnneks ka enam mitte nii väga hirmutav. Ta on näinud ja mõistnud, et õigeaegse avastamise korral on see täiesti ravitav. Merle vanavanaema haigestus rinnavähki ajal, kui usuti, et arsti vältides ei saada diagnoosi ja negatiivseid uudiseid - see oligi tolleaegne ennetus, enda ja lähedaste säästmine. „Järgmine põlvkond ehk minu vanaema oli tähelepanelikum ja võitles rinnavähiga oma 40ndates - talle tehti mitmeid operatsioone, kuni lõpuks eemaldati kogu rind. Ta taastus sellest täielikult ning see, et ta elas 87-aastaseks, näitab, et ka sel ajal oli võimalik rinnavähist jagu saada ja elada veel vähemalt sama kaua täiesti täisväärtuslikku elu,“ räägib Merle ja kinnitab, et tänapäeval on varajase avastamise puhul tõenäosus veelgi parem.

Tema vanaemal tuli küll pärast esimest haigestumist vähk teise rinda, seda 45 aastat hiljem. „Siis avastati see hilisemas staadiumis, kus parata polnud enam midagi. Samas oli see ka vanaema enda teadlik valik mitte selles vanuses uuesti operatsioonile minna. Mu vanaema oli minule täielikuks eeskujuks oma heasüdamlikkuse, kaine mõistuse ja positiivsusega ning seda isegi oma elu viimastel kuudel,“ kinnitab Merle.

Nüüd käivad nii Merle kui ta ema regulaarselt kontrollis. „Kuigi mulle öeldi, et ma ei kuulu riskigruppi, leian siiski, et see on vähim ja lihtsaim asi, mis ma saan teha, et ennetada midagi hullemat. Tähtsustan nüüd veelgi enam ka tervislikke eluviise ning soovin teadlikult ise olla terve. Sõeluuring on suurepärane võimalus end kontrollida lasta ja saavutada südamerahu,“ sõnab ta.

Igal aastal 750 uut rinnavähijuhtu

13. oktoobril toimub Eestis roosa lindi päeva heategevusjooks esmakordselt. Jooksu eesmärk on tõsta teadlikkust rinnavähist ning rõhutada varajase avastamise olulisusest rinnavähi ravis – mida varem rinnavähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused ning -tulemused.

Roosa Lindi Jooksu piletitulu eest tagatakse võimalus rinnavähi sõeluuringuks ravikindlustamata naistele, kes täna uuringul osaleda ei saa. Rinnavähki haigestub statistika järgi iga kaheksas naine. Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 750 uut rinnavähijuhtu. Sõeluuringu programm vähendab naiste rinnavähki suremuse riski 30–35%, kuid oodatav osalusmäär peaks olema vähemalt üle 70%, täna Eestis on see 50%.

Roosa Lindi Jooksu pikkus on 5 km, start ja finiš on Kadrioru staadioni väravate ees. 2018. aasta jooks on Kadrioru pargi 300. juubeliaasta finaalüritus, millega tutvustatakse ka igal läbitud kilomeetril ühte patsiendilugu ja pargi olulisemaid ning huvitavaid loodusobjekte.

Roosa Lindi Jooksu pileteid MTÜ Elu Nimel annetusteks saab osta Piletilevist.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee