Toitumine | Sinu treener

Miks peaks keefir kuuluma aktiivse inimese igapäevamenüüsse? 

Liigume.ee, 3. oktoober 2018, 11:48
  Shutterstock
Olgugi, et keefir on koostise poolest organismile ääretult kasulik, ei pruugi see tervislik keelekaste oma hapuka ja nõrgalt terava maitse tõttu nii mõnegi toidumenüüsse kuuluda. Küll aga kasutatakse toidutööstuses keefirit lisakomponendina mitmetes toodetes, mille abil jõuab see toitev piimajook ka selle pelgajate toidulauale.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on igati tervitatav asjaolu, et piimatoodetele nagu näiteks keefir, leitakse aina enam viise, kuidas seda probiootikumidest tulvil jooki teiste toiduainete valmistaisel innovaatiliselt kasutada. „Keefir on mitmekülgne jook, mida leiab ka mitmetest magustoitudest, marinaadidest ning isegi ka pagaritoodetest.

Samal teemal

Näiteks leiabki pagariletist saia, mille valmistamisel on ühe koostisosana kasutatud eestimaist keefirit ning millest on Fazer Eesti turundusjuhi Joosep Volkmanni sõnul saanud nende üks populaarseim toode.

„Tarbijad otsivad tooteid, millel on traditsioonilise saia-leivaga võrreldes kõrgem toiteväärtus, aga mille tervislikud omadused ei kahandaks maitseomadusi ega kvaliteeti. Sai, mille koostisest vähemalt 14% moodustab keefir, on just selline toode, mille puhul märkavad tarbijad esimese omadusena selle pehmust ja head maitset. See on paljudele üllatuseks, et üks saiatoode saabki olla rikkalik kaltsiumi ja valguallikas,“ kommenteeris Volkmann.

Keefiri tarbimist ning seda sisaldavaid tooteid ei tohiks Holstingu sõnul sugugi alahinnata. „Võrreldes muude kääritatud piimatoodetega, on keefir kõige parem probiootikumide allikas. Piimhappebakterid ehk probiootikumid, mida nimetatakse ka headeks bakteriteks, hoiavad korras nii meie ainevahetuse, parandavad immuunsust, toetavad paranemist kui toodavad ka meile vajalikke vitamiine ja teatud rasvhappeid,“ selgitas Holsting.

„Lisaks mõjutavad head bakterid keefiris positiivselt ka meie vaimset ja füüsilist tervist, mis saabuval külmal ja pimedal hooajal vajab tavapärasest rohkem lisaturgutust. Nimelt võitlevad probiootikumid haigusetekitajate vastu ning suurendavad peremeesorganismi vastupanuvõimet viirushaigstele,“ lisas Holsting.

Toitumisnõustaja sõnutsi ei tohi ära unustada ka teadatuntud fakti, et keefir on hea kaltsiumiallikas. „Ühes 220 ml klaasis on 266 mg kaltsiumit, mis katab 33% päevasest kaltsiumi vajadusest. Kaltsiumi vajavad eriti areneva luustikuga lapsed, kuid oluline on kaltsiumirikast toitu tarbida ka pärast 24. eluaastat. Nimelt langeb siis kaltsiumi imendumine,“ täpsustas Holsting.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee