(PantherMedia/Scanpix)
Jaga:     
Liikumine ja tervis

Seitse märki, et teed jooksmisega tervisele kasu asemel kahju

Jooksmine on enda vormishoidmiseks parim moodus. Kui jooksed aga valesti, teed jooksmisega tervisele kasu asemel kahju.

Siin on välja toodud seitse märki, mis viitavad, et jooksed valesti. Kui parandad oma jooksutehnikat, naudid ka treeningut rohkem, kirjutab Yahoo Shine.

1. Valu ei tähenda alati, et midagi on valesti. Kerge lihasvalu käib treeningu juurde eriti algajail. Kui valu kestab aga mitu päeva, võib see olla märk vigastusest. Levinuimad jooksmisega seotud probleemid on valu pöiavõlvis või sääreluu ümber, põlvekõõlustes või puusades.

Kui sa ei tea, et oleksid end vigastanud, jooksed sa tõenäoliselt valede jalatsitega või oled üle treeninud. Üle treenida võivad end aga nii algajad kui edasijõudnud, põhilised vead on kas liiga kiiresti või kaua jooksmine. Vaata oma jooksuplaan üle ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

2. Lihaspinge võib tekkida siis, kui sa ei tee enne jooksu soojendust ja pärast jooksu  ei lõdvesta lihaseid.

3. Suurem osa jooksuajast kulub muusika valimisele. Hea taustamuusika annab jõudu juurde ja paneb ilma suurema vaevata pingutama. Kui oled sellest tüdinenud, ära tegele uue otsimisega jooksurajal. Valmistu muusikavalikuks aegsasti, näiteks koosta mitu erinevat esitusloendit või kuula mõnd sobivat spordimuusika raadiot.

4. Juhindud liialt teiste jooksjate nõuannetest. Kogenud jooksjatele meeldib algajamatele nõu anda. See on hea ning neid tasub kuulata, kuid lõplikud otsused võta vastu selle järgi, mis su keha ütleb. Seda saad sa tunda asju oma nahal proovides.

5. Sa väsid kiirelt. Algajate viga on liiga kiire algustempo. Et treening oleks edukas ja nauditav, leia sobiv tempo. Ideaalse jooksutempo leidmiseks alusta niinimetatud rääkimistehnikast, see tähendab, et sa peaksid suutma jooksu ajal juttu rääkida. Kui tahadki kerget jooksu, siis jätka samas tempos, aga kui tahad pingutada, hakka mõne aja pärast tasahaaval tempot tõstma. Maksimumtempo ajal on rääkimine võimatu, aga see ei tohiks segada sügavalt sisse ja välja hingamist.

6. Lihaskrampe võivad põhjustada liiga pinnapealne hingamine, veepuudus, elektrolüüdide puudus organismis või mingi trennieelne vale söök või jook. Kui krambid tekivad jalgades, oled ilmselt joonud liiga vähe vett. Kui küljes hakkab pistma, hingad valesti. Kui valu tekib kõhtu, võib süüdi olla vale toitumine.

Parim oleks kogu päeva ajal juua piisavalt vett ning teha seda ka siis, kui jalad keset jooksu krampi kisuvad. Trennieelne kõhutäis võib oluliselt mõjutada jooksutulemusi ja trenniaegset enesetunnet. Söö midagi kerget tund kuni kaks tundi enne jooksma minekut, et seedimiseks jääks piisavalt aega . Samuti on tähtis joostes õigesti hingata – õige on seda teha sügavalt nii, et seda on kõhu pealt näha.

7. Sa ei viitsi hommikuti joosta. Hommik on jooksmiseks parim aeg - see aitab öösiti paremini magada, mis tähendab, et järgmisel hommikul ei ole ärkamine enam nii keeruline. Ka on teadlased leidnud, et neil, kes puutuvad päevavalgusega kokku rohkem päeva esimeses pooles, on väiksem kehamassiindeks võrreldes nendega, kes käivad õues õhtuti.

0 kommentaari