Jaga:     
Uudised

7 põhjust, mis võib olla liigesevalu taga

Liigestele meeldib liikuda, kuid tegevus peab olema õigesti valitud, sest nad andestavad traumasid ja ülekoormust halvasti. Kõhretraumad paranevad palju aeglasemalt kui näiteks lihasevigastused ning valus põlvele kukkumine noores eas võib endast terve elu märku anda.

Põhjusi, miks liigesed valu tegema hakkavad, on terve hulk. Valu võib ilmneda pärast sportlikku pingutust (näiteks jooksmist) või ka näiliselt täiesti tühjalt kohalt – näiteks hakkab kükist püsti tõustes põlv valutama ning arsti juures selgub, et inimene on saanud meniskirebendi.

Mida eakam on inimene, seda tõenäolisemad on liigeseprobleemid, kuna liigesed vanuse kasvades kuluvad. Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini: noor inimene jookseb 10 kilomeetrit ning võib homme uuesti joosta, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega.

Liigesed võivad valutada ja paiste minna, aga ka lihtsalt ragiseda. Liigeste ragisemise kohta on erinevaid teooriaid, alates sellest, et liigeses on väikesed õhumullid, mis raginaga lõhkevad, kuni selleni, et kõhre teatud segmendid pehmenevad. Ragin võib olla märk ka sellest, et tõsisemad vaevused on ees.

Mis võib olla liigesevalu taga?

1.    Ülekoormus. Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, kui üritatakse saavutada väga head tulemust väga kiiresti, samuti sobimatute jalanõude, valede treeninguvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemsete toitumisharjumuste tõttu. Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ning anatoomilised iseärasused. Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad.

2.    Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Seda tüüpi vigastusi on raske vältida, aga tasub teada, et kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused ning kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda. Kõhres puudub verevarustus ja seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik. Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis 100protsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu.

3.    Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid (sõrmeliigesed).

4.    Puukborrelioos. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.

5.    Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.

6.    Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil (12–15aastaselt), kui nende füüsiline koormus on suur. Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil märksa kergemini ülekoormusvigastus kui täiskasvanud inimestel. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest.

7.    Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis. On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema ja tihti näeb see välja nii, et kevadel alustatakse jooksmist plaaniga sügisel maratonil osaleda. Nii käitudes on ülekoormusvigastuse oht väga suur.

Kuidas vältida?

  • Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima (korvpall, võrkpall jne). Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine – näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine. Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist.
  • Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine – olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
  • Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma.
  • Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini.
  • Anna liigestele puhkust.
  • Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. 

Millal pöörduda arsti poole?

Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Näiteks jooksid 20 km või tegid kükitades või põlvili tööd ja pärast seda algas põlvevalu. Pane tähele, kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas sind järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges paistetab, peaks minema arsti juurde.

Allikas: 10/2015 Tervis Pluss.

0 kommentaari