Jaga:     
Uudised

7 tervisemuret, mis MEHI ohustavad (1)

Mehed ei jõua sageli õigel ajal arsti juurde. Mitmel põhjusel. Nad ei pööra oma kehale tähelepanu, ei võta aega tervisekontrolliks ja häbenevad probleemidest rääkida. Ravi tulemuslikkus sõltub aga enamasti just sekkumise kiirusest.

Mehed jõuavad arsti juurde sageli viimasel hetkel. Nad pole oma tervisest teadlikud, ei märka probleeme või ei julge neist rääkida. Järgnevalt lähemalt haigustest ja hädadest, mille korral sageli abi ei otsita, mis aga mängivad olulist rolli mehe elukvaliteedis.

Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähi tekkeks on meestel suurim geneetiline risk. Seepärast peaks alates 40. eluaastast kontrolli minema kõik riskigrupi mehed ehk need, kel on olnud eesnäärmepõletikke, kelle suguvõsas on esinenud eesnäärmevähki või lähisuguvõsa naistel rinnavähki. Üle 50aastased mehed peaksid laskma oma eesnääret kontrollida igal aastal isegi siis, kui neil mingeid vaevusi pole.

Kord aastas mõõdetakse kontrollis käiva mehe veres PSA (prostataspetsiifilise antigeeni) taset ja kui selles märgatakse muutusi, saab kiiresti sekkuda. Apteekides on müügil ka kiirtest, millega võib PSAd kodus mõõta. See ei asenda siiski terviklikku tervisekontrolli. Kui on ilmnenud juba mingid sümptomid, ei tasu arsti juurde minekuga viivitada.

Eesnäärmepõletik

Eesnäärmega on seotud mitmesugused vaevused, enamasti urineerimistakistus ja/või -ärritus. Valu ja ebamugavustunnet võib esineda väikevaagna piirkonnas. Sümptomite ilmnemisel konsulteeri kohe arstiga.

Eesnäärmepõletiku sümptomid:

- valu (lahklihas, munandites, sugutis, kusetorus, kubemes, alakõhus, reites, alaseljas),
- mittetäielikult tühjenenud põie tunne,
- sagenenud ja pakiline urineerimisvajadus,
- öine urineerimistarvidus,
- raskendatud urineerimise alustamine,
- uriinijoa nõrgenemine või selle katkendlikuks muutumine,
- valulik urineerimine ja seemnepurse.

Soovitusi eesnäärme säästmiseks:

- piira õhtuti vedeliku tarbimist,
- tühjenda põis korralikult, väldi põie ületäitumist,
- ole aktiivne, tee sporti (isegi kerge trenn võib leevendada eesnäärme suurenemisest põhjustatud urineerimisprobleeme),
- ära külmeta, see võib põhjustada eesnäärme turset ja põletikku ning suurendada urineerimisvajadust,
- piira alkoholi tarbimist, sest see ergutab uriini tootmist ja ärritab põit.

Eesnäärme healoomulise suurenemisega seotud vaevusi saab leevendada apteegi käsimüügiravimitega. Näiteks on pakkuda serenoapalmi ekstraktil põhinevaid preparaate, mida tuleks tarvitada vähemalt kolm kuud. Kasvajate- ja viljatusevastase toimega on põdrakanepi ja väikseõielise pajulille teed. Diureetilise (vett väljutava) mõjuga on põldosi, kasepungad, leesikas ja pohl, mis pakuvad leevendust kõikide eesnäärmeprobleemide korral. Haigestumisriski aitavad vähendada vitamiinid, millest tähtsamad on D- ja E-vitamiin. Eesnäärmekasvaja arengut aitavad pärssida tomatites leiduv antioksüdant lükopeen, seentes olev seleen ning kalamaksaõlist saadavad oomega-3-rasvhapped. Riski suurendavad aga ülemäärane loomsete rasvade tarbimine ja ülekaal. 

Seksuaaltervis

Seksuaalhäired võib laias laastus jagada kolmeks: erektsiooni- ja ejakulatsioonihäired ning libiidomuutused. Ejakulatsiooniprobleemidest esineb kõige sagedamini enneaegset seemnepurset, seda rohkem just noorematel meestel. Üks enneaegse seemnepurske riskifaktoreid on prostatiit ehk eesnäärmepõletik. Kuigi enneaegne seemnepurse on tõsine mure ligi 90% selle probleemi all kannatavatest meestest, pöördub abi saamiseks arsti poole vaid marginaalne osa.

Libiido vähenemine on enamasti seotud väsimuse, stressi, paarisuhteprobleemide, kaalutõusu ning vanematel meestel eelkõige meessuguhormooni testosterooni taseme langusega. Kehakaalu tõus mõjub halvasti sperma kontsentratsioonile, spermide koguarvule ja liikuvusele. Rasvumise korral väheneb testosterooni ja suureneb naissuguhormoonide östrogeenide hulk.

Kõnealuste probleemidega võitlemiseks on efektiivseid ravivõimalusi, mida saab määrata nii perearst, uroloog kui ka androloog. Apteegi käsimüügist võib küsida iidset makajuurt, mis suurendab viljakust ja seksuaalset võimekust ning toetab immuunsüsteemi. Makajuur on ülimalt rikas mineraalainete poolest ja sisaldab peaaegu kõiki vitamiine, flavonoide, eeterlikke õlisid ja teisi organismile väga kasulikke aineid. Uuringud on tõestanud, et maka mõjub positiivselt ka seemnerakkude arvule ja aktiivsusele. Mehe seksuaalelu ning üldisi tervisenäitajaid parandavad kaalu langetamine, eesnäärmepõletiku ravi, suurem kehaline aktiivsus, suitsetamisest loobumine ja alkoholi tarbimise piiramine.

Südame- ja veresoonkonnahaigused

Südame- ja veresoonkonnahaiguste (ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused) puhul on riskitegureid, mida me muuta ei saa, näiteks vanus, pärilik eelsoodumus, diabeet. Samas on kahjulikke harjumusi, mida saab teadlikult vältida.

Kuidas hoida südant:

- hoia vererõhk normis, sest pidevalt kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja südant,
- loobu suitsetamisest ja teiste tubakatoodete kasutamisest,
- ära liialda alkoholiga,
- jälgi vööümbermõõtu (tervisele ohtlik ümbermõõt on meestel üle 102 cm) ja kehakaalu,
- toitu tasakaalustatult, jälgi kolesteroolitaset,
- ole aktiivne,
- maanda stressi.

Vererõhku võiks lasta mõõta kord aastas oma perearstil või apteegis. Mõnes apteegis on võimalik kontrollida ka kolesterooli- ja veresuhkrutaset ning kehakoostist, mis annab tervisliku seisundi kohta veel rohkem teavet.

Lisaks võiks võtta oomega-3-preparaate. Oomega-3-rasvhappeid inimorganism ise ei tooda. Need parandavad südame tööd, alandavad vererõhku, vähendavad põletikke ja toetavad immuunsust, samuti parandavad veresoonte elastsust ning alandavad kolesteroolitaset. Oomega-3-rasvhappeid saab peamiselt lõhest, linaseemnetest, Kreeka pähklitest, kanepi- ja kõrvitsaseemnetest, igapäevases menüüs pole neid kahjuks piisavalt.

Maksaprobleemid

Südame- ja veresoonkonnahaigused, eesnäärmehädad, norskamine ja ülekaal on vaid mõned probleemid, kus alkoholil on suur panus. 30–50% maksahaigustest on tingitud alkoholist. Alkohol põhjustab maksakoepõletikku, maks sidekoestub, kahjustunud rakud ei taastu ning maks lõpetab oma ülesannete täitmise. Algul ei tunne inimene midagi. Kui haigus on juba progresseerunud, ilmnevad isutus, kaalulangus, iiveldus ja palavik. Kärbunud maksarakud enam eluvõimeliseks ei muutu ja oma ülesandeid täitma ei hakka. Maksa aitavad puhastada võilill artišokiga, sojaubade fosfolipiididel põhinevad kapslid ning hariliku maarjaohaka seemnetest saadav silümariin.

Norskamine

Tavalist norskamist, mis põhjustab eelkõige ebamugavust, esineb neljandikul inimestest. Norskajaga koos kannatab ka tema voodikaaslane, nn passiivne norskaja, kellel võivad ajapikku tekkida nii une- kui ka emotsionaalsed häired.

Pidev norskamine võib päädida aga tõsisemate terviseprobleemidega, näiteks uneapnoega, mida iseloomustavad pikad hingamispausid (pikemad kui 10 sekundit). Kui norskamise ajal on õhuteede sulgus osaline, siis tõelise apnoehoo ajal lakkab õhuvool hingamisteedesse täielikult. Seepärast tekitavad hingamishäired öösiti sagedasi ja sügavaid hapnikupuuduse hooge. Neid võib olla ühes tunnis lausa mitukümmend. Hoogude ajal jääb hapnikunälga kogu organism, kaasa arvatud aju. Uneapnoe on tõsine häire, mis põhjustab kõrgvererõhktõbe, diabeeti, insulti ja infarkti. Arsti juurde minek on elutähtis ettevõtmine.

Uneapnoe tunnused:

- katkendlik, häälekas ja õhku ahmiv hingamine,
- rohke higistamine,
- hommikune suukuivus,
- peavalu,
- päevane väsimus,
- kõrgenenud vererõhk,
- seksuaalsed häired.

Tavaline norskamine:

- norskamine vahetevahel, enamasti pehmelt ja rütmiliselt,
- norin kaob kehaasendit vahetades,
- magades pole hetki, mil hing jääb kinni,
- hommikul tuntakse end väljapuhanuna,
- pea ei valuta,
- päeval ei teki soovi tukastada.

Norskamise vähendamiseks leiad apteegist korduvkasutatava ninasõõrmete laiendaja. Seda on kahes eri suuruses ja see asetatakse sõõrmetesse, et vähendada õhuvoolu takistust. Abiks just kitsatest ninakäikudest tingitud norskamise korral.

Kehakaal

Alkoholi ja suitsetamise kõrval on kehakaal pea kõigi haiguste puhul tähtis riskitegur. Normaalne kehamassiindeks jääb vahemikku 19–24,9. Vööümbermõõt ei tohiks mehel ületada 94 cm. Jälgida tuleks ka keharasva- ning lihasmassiprotsenti, seda saab mõõta nii osas apteekides kui ka spordisaalides.

Kehakaalu langetamisel ära jää lootma pelgalt apteegipreparaatidele ning toitumise korrigeerimisele. Tähtis roll on ka füüsilisel aktiivsusel. Juhul kui kehakaalu kasvu on põhjustanud suurenenud magusaisu, tasub kontrollida veresuhkrutaset, sest selle taga võib peituda diabeet.

Allikas: 11/2015 Tervis Pluss.

1 kommentaar

A
asi seegi  /   19:39, 15. juuli 2018
Vähemalt ei peeta Eestis meeste tervist eriti oluliseks.