Uudised

12 põhjust, miks pea valutab 

Kristina Traks, 9. juuli 2018, 08:45
 HELIN LOIK
Peavalu põhjuseks võib olla hulk haigusi ja seisundeid, kuid pea võib valutama hakata ka konkreetse põhjuseta.

Vaid ülimalt vähestel inimestel pole pea kunagi valutanud ning just peavalu on kõige sagedasem vaevus, millega inimesed arstilt abi otsivad. Peavalu on nii sage kiusaja, et koguni 99 protsenti naistest ja 69 protsenti meestest on sellega tuttav.

ITK neuroloogiakeskuse juhataja dr Toomas Toomsoo selgitab, et laias laastus jagatakse peavalud kaheks – primaarsed ja sekundaarsed. Primaarseteks liigitavad arstid kõik need peavalud, millel justkui põhjust pole. Siia kuuluvad migreen, pingetüüpi peavalu ja kobarpeavalu. Sekundaarsed peavalud on need, mis põhjustatud kas mõnest haigusest või muudest kindlatest teguritest. “Arst peab patsiendi kirjelduse järgi aru saama, kumba tüüpi peavaluga on tegemist,” ütleb Toomsoo. Sellepärast on ka oluline, et inimene ise märkaks, kui pea kuidagi tavapärasest teistmoodi valutab. Näiteks kas valu asub teises kohas, on seni kogetust ägedam, kestvam ja kas valuga kaasneb muid sümptomeid, nagu iiveldus, oksendamine, pisaravool jms.

Kui palju võtad rohtu?

Kroonilisi peavalusid ei põhjusta sageli mitte haigus, vaid hoopis valuvaigistid, mida tarvitatakse liiga palju. On kolm ravimigruppi: tavalised valuvaigistid, tavalised valuvaigistid kodeiiniga (nt paratsetamool kodeiiniga) ja migreeni raviks kasutatavad triptaani tüüpi ravimid. “Inimene otsib oma peavalule leevendust ja võtab muudkui valuvaigisteid. Tegelikult aga on ta sattunud nõiaringi, sest ravimitest põhjustatud peavalud on väga levinud,” räägib Toomsoo. Kas ravimitega liialdatakse, saab kindlaks teha lihtsalt: kõige tavalisemaid valuvaigisteid (paratsetamool, ibuprofeen) võib tarvitada maksimaalselt 15 päeval kuus, kodeiiniga valuvaigisteid ja triptaane aga 10 päeval kuus. “Arste ei huvita, mitu tabletti on päevas võetud, vaid see, mitu päeva kuus on hakkama saadud ilma ravimiteta. Ja kui selgub, et ravimitega on liialdatud, siis pole muud varianti kui need täielikult ära jätta,” ütleb doktor.

Võiks arvata, et pea hakkab valutama siis, kui oleme suure pinge all ning stressi on palju. Toomsoo sõnul pole see aga üldse nii – mida stressirohkemad ajad ja mida pingelisem on elu, seda vähem pea valutab. “Igaüks, kellel pea tihti valutab, on kindlasti märganud, et kui nädalavahetuseks on tehtud toredad plaanid, siis lähevad need untsu, sest just vabadel päevadel tabab peavalu. Põhjus on selles, et stressiolukorras toodab keha stressihormooni, mil on ka valuvaigistav toime, ning füsioloogiliselt ei saagi valu stressiolukorras tekkida. Valu ilmub alles siis, kui sa oled probleemi lahendanud ja pinge on maandatud,” selgitab Toomsoo.

Küll aga võivad peavalud tulla halvast ja vähesest magamisest. Seda on kinnitanud mitmed uuringud.

Kui peavalu põhjustab haigus

Haigusi, mille üks sümptomeid võib olla ka peavalu, on poolesaja ringis. Levinumad neist on kõrgvererõhktõbi, ninakõrvalkoobaste põletik, kõrva-, hamba- ja silmaprobleemid (valede prillide kandmine) ning üldinfektsioonid. Kui pea hakkab valutama, kardavad inimesed kõige enam, et see viitab ajukasvajale. Dr Toomsoo soovitab kasvajaid pigem peavaludega mitte seostada. Kasvaja tekitatud peavalud on harv nähe ja sagedamini annab kasvaja endast märku hoopis krampide või oksendamisega.

Sekundaarseid peavalusid võivad põhjustada mitmesugused haigused ja seisundid.

Traumajärgsed peavalud.

Sinusiit ehk ninakõrvalkoobaste põletik. Sellisel juhul eelneb peavalule nohu.

Hambaprobleemid.

Keskkõrvapõletik.

Hädad silmadega. Pea võib panna valutama valede prillide kandmine, samuti võib endast niimoodi märku anda glaukoomi teke.

Aneemia. Selle korral ei kanna vere punalibled piisavalt hapnikku edasi ning aju reageerib hapnikuvaegusele veresoonte laienemisega, see omakorda võibki põhjustada peavalu.

Esmane insult. Dr Toomsoo sõnul on sellisel juhul väga alarmeeriv sümptom nn ämblikvõrkkesta alune valu, mille äratundmine on ülioluline. See on totaalne valu – kogu pea tundub valutavat. Sellepärast soovitab arst hoolega jälgida, kui pea kuidagi tavapärasest erinevalt valutab. “Insuldi korral võib valule eelneda mingi provotseeriv sündmus (näiteks füüsiline pingutus), kuid see võib tekkida ka täiesti tühjalt kohalt, koguni magades,” ütleb dr Toomsoo.

Muutused lülisamba kaelaosas. Pikaajalisest vales asendis olemisest võivad tekkida peavalud.

Menstruaaltsüklist tulenevad peavalud. Paljud naised kannatavad peavalu all vahetult enne päevi.

Veepuudus organismis. Jälgi, et sa ei jätaks oma keha janusse – vedelikku tuleb tarbida mitte ainult sporti või rasket füüsilist tööd tehes, vaid ka keskküttega ruumis ning arvutiga töötades, sest õhk on köetud ruumides kuivem.

Vingumürgitus. Hommikul valutava pea põhjuseks võib olla see, et ahjusiiber sai õhtul liiga vara kinni pandud ning tuppa sattus mürgist vingugaasi.

Lisaks võib peavalul olla väga palju muid põhjusi, alates iseloomust ja lõpetades juustu söömisega. Pea võib hakata valutama siis, kui unustad süüa, jood liiga palju kohvi, liigud liiga vähe või vastupidi – pingutad sporditegemisega üle. Üks uuring väidab lausa, et seks pole mitte niivõrd peavaluravim, kui hoopis selle tekitaja – 46 protsenti peavaludega hädas olevaid inimesi tunnistas, et pärast kallimaga hullamist hakkab neil pea valutama.

Otsi abi arstilt, kui

  • valu tekib esimest korda, on tugev ning sellega kaasneb ka muid sümptomeid (iiveldus, oksendamine, valguse- ja helikartus, kuklakangestus, palavik jms),
  • peavalu on iga kord tugevam ja kestab järjest kauem,
  • peale peavalu on ka muid sümptomeid, mida varem polnud (nägemis- või tasakaaluhäired).

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee