Jaga:     
Uudised

Miks närida porgandit?

Porgandi kõige kuulsam mikrotoitaine on oranžika tooniga pigment beetakaroteen.

Inimesele on beetakaroteen vajalik mitmel põhjusel. Esiteks saab inimorganism ühest beetakaroteeni molekulist kaks molekuli A-vitamiini, mis on eriti oluline normaalse nägemise tagamiseks. Teiseks on beetakaroteen tõhus antioksüdant, mis toimib eeskätt organismi rasvakeskkonnas ja muudab kahjutuks aktiivselt toimivad vabad radikaalid.

Juba ammustest aegadest on karoteene tarvitatud loodusliku värvainena. Õlis või rasvas lahustuvad karoteenid annavad toidule olenevalt kogusest kas õrnkollase või lausa punaka tooni. Vanasti kasutati karoteene näiteks võile kollakama jume andmiseks.

Ka nüüdisaegses toiduainetööstuses tarvitatakse neid ühendeid toiduvärvidena, nende koondkoodiks on E160. Karoteenide kasutusala toiduainetööstuses on muljetavaldav: neid lisatakse margariinidele, kondiitritoodetele, majoneesidele, kastmetele, kommidele, jäätistele, pudingitele, võietele, muna- ja lihatoodetele, puuviljamahladele, karastusjookidele, krõpsudele, pastale, konservidele ja teistele toidutoodetele.

Peale karoteenide annavad porgandile kollast värvust ka rasvlahustuvad ksantofüllid. Need pigmendid koonduvad peamiselt porgandi heledamasse südamikuossa. Ka nendel on lisaainete registris koondkoond: E161.

Porgandi pigmendid võivad värvida ka ümbritsevat keskkonda, näiteks nende peenendamiseks kasutatud köögikombaini valgest plastist osi. Porgandi värvivõimed on peedi omadest küll viletsemad, kuid inimkeha pigmendimajandust suudab ka porgand mõjutada. Pikaaegne suurtes kogustes porgandimahla joomine muudab naha tooni.

Kasulike ühendite omastamist porganditoitudest hõlbustab väike õli- või rasvalisand.

Allikas: Tervis Pluss 09/2012.

0 kommentaari