Uudised

Vaheta auto... ratta vastu!   

Kersten Kimura, 28. juuni 2018, 10:00
 MATI HIIS
Sadulasse on põhjust istuda iga kell – lähed sa tööle või trenni, põrutad linna uudistama või seljakotiga loodusesse. Esitleme suurepäraseid boonuseid, mida see kahe rattaga leiutis kaasa toob.  

Aitad päästa planeeti

“Jalgrattaga sõitmine on popp, tervislik ja säästab loodust. Rattureid tuleb tänavaile järjest juurde – see on fakt, mida autojuhid ei saa enam ignoreerida,” ütleb MTÜ Tartu Rattamatkade eestvedaja Raimo Ronimois. Ta soovitab autojuhtidel suhtuda ratturitesse mõistvamalt, kuna neil on nagu mopeedi- ja mootorrattajuhtidelgi sõiduteele täpselt samasugune õigus. Liialt sageli kohtab ratturitest suure hoo ja väikese külgvahega mööduvaid mootorsõidukeid.

Kuid ka ratturid ise vastutavad enda ja teiste turvalisuse eest. “Me peame olema nähtavad ja sõidukijuhtidele oma kavatsustest käemärkidega selgelt märku andma,” rõhutab Raimo Ronimois.

Võidad ajas ja rahas 

Rattasõidul jäävad ära kulutused kütusele ja parkimisele. Muideks, kas teadsid, et ühele autokohale mahuks parkima 20 ratast? Ning selleks, et üks ratas valmis treida, on saidi bikeradar.com andmetel vaja kõigest 5% neist materjalidest ja energiast, mis kulub auto ehituseks. Paljudesse kohtadesse pääseb rattaga ligi palju kiiremini ja lihtsamalt. Ja liiklusummikud? Valgusfoori taga sabas seisvatest autodest vihiseb kergliiklusteel liikuv rattur mängleva kergusega mööda. Ei mingit närvilist kaasjuhtide kirumist: miks me küll ei liigu? Kui rattaga tööle sõidad, on sinul selleks ajaks, kui töökaaslased ennast kohviga üles turgutavad, juba värskendav tervisesport tehtud ja vaim päevaks valmis.

Oled tervem

Rattasõit on suurepärane viis koormust mõõdukalt doseerida. Paras koormus aitab sinu immuunrakke jõudsamaks muuta, et haiguste vastu võidelda. Näiteks Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringust selgus, et need inimesed, kes väntasid 30 minutit viiel päeval nädalas, tõmbasid ligi umbes poole vähem haigusi kui “diivanikartulid”. Liiatigi suutvat regulaarne sadulas pedaalimine vähendada kuni poole võrra südamehaiguste riski, nagu selgub USA Purdue ülikooli uuringust, ning britid on pakkunud, et nende maal oleks võimalik ära hoida umbes 10 000 südameatakist põhjustatud äkksurmajuhtumit, kui inimesed end rohkem vormis hoiaksid.

Ka uneuurijatel jätkub rattasõidu ja üldse trenni kohta ainult kiitvaid sõnu. Stanfordi ülikooli meditsiiniuurijad palusid unetutel sõita iga päev rattaga 20–30 minutit. Ja tulemus? Nad uinusid poole kiiremini ning magasid ligi tund aega kauem. Ka seedimisele suudab rattasõit kiirendust lisada.

Korralik trenn igas eas 

Triatloniklubi 21CC treener ja Hawaii Expressi rattasõidu ühistrenne juhendav Alma Sarapuu kinnitab, et rattasõiduga pole kunagi liiga hilja alustada. “Mina hakkasin rattatrenni tegema alles 32aastaselt, kuid see pole takistanud mul heaks ratturiks saamast,” tõdeb ta.

Rattasport sobib eriti hästi vastupidavuse arendamiseks. “See on liigese- ja südamesõbralik, mis on oluline eriti algajale sportlasele. Näiteks jooksmisega võrreldes langeb rattaga sõites liigestele tunduvalt väiksem koormus ning ka pulsisagedus püsib väiksem,” selgitab Alma Sarapuu.

Nagu mis tahes muu spordialaga, tasub ka rattasõiduga alustada tasapisi. “Esimesed sõidud ei peaks kestma kauem kui 1–1,5 tundi. Nii saab keha piisavalt aega, et koormusega tasapisi harjuda,” soovitab treener.

Kui on tekkinud treenitus ja hooaeg juba kestnud, vältab üks korralik rattatrenn paar-kolm tundi. “Võib tunduda, et palju, kuid selle ajaga jõuab ideaalselt linnakärast välja minna, et pärast stressirohket tööpäeva aeg maha võtta,” tõdeb Alma Sarapuu.

Hea kaalulangetuseks

Kuna rattasõidul on lihtne hoida mõõdukat koormust, võiksid sadulasse hüpata ka kaalukad, kel plaanis üleliigne puusalt maha lihvida. Sporditeadlased teavad, et treeningutel on suurepärane omadus mõjutada meie ainevahetuse kiirust, mis aga tähendab seda, et kalorid ja rasvad ei põle ainult trenni ajal, vaid ka pärast seda, ning tunduvalt tempokamalt, kui siis, kui sa poleks trenni teinud.

Kui keha on koormusega harjunud ning oled jõudnud oma treenitusega edasijõudnute klassi, võta julgelt plaani ka mõned kiirendavad lõigud – sellised intervallid suudavad rasvade põletamist intensiivistada isegi rohkem kui kolm korda võrreldes sellega, kui sõidaksid pidevalt ühtlaselt rahulikus tempos.  

Parem füüsiline vorm, treenitus ja vastupidavus aitab edukamaks saada igaühel, ükskõik millist sportiala sa peamiselt ei harrastaks – tennist, golfi jalgpalli vms. Alma Sarapuu teab, et näiteks jooksjad võivad rattasõiduga oma trenne huvitavamaks muuta ja seeläbi tulemusi parandada. “Arvan, et minu jooksuajad on paranenud osaliselt tänu sellele, et olen neid kahte ala omavahel kombineerinud.” Ta arvab, et näiteks tema liigestele oleks ainult jooksmine liiga koormav ning ilmselt poleks see ka piisavalt huvitav.

Hea seltskond

Grupisõidu rattatrennis saab kokku mõnus seltskond. Kas oled harjunud jalgrattaga üksi sõitma ja arvad, et grupisõit pole sinu jaoks? Tasub siiski proovida – võid positiivselt üllatuda. “Mina sõidan üksinda siis, kui tahan iseenda ja oma mõtetega tegeleda ning võtta aega ümbritsevat märgata,” ütleb Alma Sarapuu, “kuid pundis sõites saab teistega lobiseda ning trenn saab kuidagi märkamatult tehtud. Viimastel aastatel olengi rohkem grupiga sõitnud, ja eks kambavaim ole see, mis motiveerib selle raske sammu diivanilt välisukseni ette võtma.”

Pakub seiklusi ja spontaansust

Rattamatkale minnes tuleb vaim valmis panna selleks, et kõik ei pruugi alati plaani järgi minna. Alma Sarapuul on meeles, kuidas nad ühel päeval ei jõudnud tagasi telkimiskohta, kuna vaatamisväärsuste uudistamise peale kulus rohkem aega. “Varajasel õhtupoolikul avastasime ennast telkimispaigast 70–80 km kauguselt ning otsustasime ööbima jääda hoopis kohalikku veinimõisasse. Hommikul tõmbasime samad, veidike higised riided selga ja pärast pidulikku einet võtsime suuna telkimiskoha poole,” meenutab ta. “Spontaansusteks tuleb valmis olla!”

Et rattasõidud õnnestuksid:

  • Veendu, et su ratas on tehniliselt korras.
  • Tee ära kodutöö ja pane kaardil marsruut paika. Ole kindel, et kõik sinu kaaslased teavad teekonda.
  • Võta kaasa kaart või kasuta nutitelefoni kaarti (veendu, et telefoni aku on täis!)
  • Tee ajagraafik, et jõuaksid õigel ajal kontrollpunkti ja saaksid nime kirja panna.
  • Võta teele kaasa midagi söödavat. Raimo lemmikuks on röstitud leib meega, mis taastab hästi jõuvarusid.
  • Pista seljakotti kilejope või soojem riideese, et igaks ilmaks valmis olla.
  • Liigu paraja kiirusega, et jõuaksid loodust nautida ning elusaid hetki kogeda.
  • Kutsu sõber või pereliige matkale kaasa. Jagatud emotsioon on kordades suurem!
  • Ole sõbralik ja uudishimulik! Mõne väikese poe juures peatudes võid seal jalga puhkavate meeste käest huvitavaid lugusid kuulda.
  • Ole nähtav! Kanna erksavärvilisi ja ilmale vastavaid riideid.
  • Liikle ohutult! Enne manöövri alustamist veendu, et kaasliiklejad on sind märganud.

Allikas: Raimo Ronimois, rattamatkade korraldaja.

Allikas: Tervis Pluss 08/2015.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee