Uudised

Kuidas uni meie elu mõjutab? 

Liigume.ee, 18. juuni 2018, 14:35
 ALDO LUUD
Eluks vajaliku söögi ja joogi kõrval vajab organism taastumiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks piisaval hulgal ööund. Täiskasvanute unevajadus on keskmiselt 8, kooliõpilastel 9–9,5 tundi. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm ning kindlad unetsüklid.

Indiviididevahelised erinevused unevajaduses ja ööpäevastes bioloogilistes rütmides on määratud geenide poolt, kuigi rolli mängivad ka kliimavööde ja sotsiaalne keskkond, kus inimene elab. Uneaeg ja -kvaliteet mõjutavad paljusid keha funktsioone, sealhulgas inimese toitumiskäitumist. Töögraafikust, stressist, haigusest või mõnest muust põhjusest tingitud unepuudus võib muuta meie eelistusi toiduvalikuid tehes. Nii kasvab isu süsivesikute- ja energiarikka toidu järele ning suureneb ka söödud toidu kogus. Samuti mõjutab puudulik unerežiim toidukordade regulaarsust, lükates suuremad toidukorrad päeva teise poolde ja õhtusse, kahjustades seeläbi tervist.

Samal teemal

Unehäired on muuhulgas seotud kaalutõusu, kõrgvererõhutõve, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke ning süvenemisega. Uneaja lühenemine halvendab mälu ja keskendumisvõimet, suurendab vastuvõtlikkust haigustele, meeleoluhäiretele, stressile ning väheneb töövõime. Laste närvisüsteem on eriti tundlik unepuudusele. Arvatakse, et vähene uni viib teismelised riskikäitumisele, tekitab hüperaktiivsust, jonnimist, halvendab mälu ja reaktsioonikiirust ning õpitulemusi.

Vähem kui kaheksa tundi magamist võib ohustada ka laste ainevahetust ning mõjutada nende isu. Unetsükkel koosneb süvaunest (mitte-REM) ja unenägude unest (REM). Õhtupoole on ülekaalus süvauni,mis on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks, hommikupoole aga unenägude uni, mis taastab vaimset tasakaalu ja on emotsionaalseks puhkuseks. Une faase ja ööpäevast rütmi reguleerub melatoniin, mida toodab käbinääre suguhormoonide toimel. Melatoniin soodustab und, kuid unehäirete korral on selle öine plasmakontsentratsioon vähenenud. Süvaune ajal suureneb aga testosterooni ja kasvuhormooni hulk. Sellepärast on sügav uni eriti vajalik noortele. Magama jäämisel on oluline sügava une faaside pikkus. Sel ajal aju töötleb ja süstematiseerib päeva jooksul kogutud infot ning toimub organismi taastumine. See on püsimälu salvestamise tegevus. Hommikupoole on aga pindmine uni, mis on emotsionaalsuse jaoks ning kõige õpitu ja vaimse omandamiseks ja säilitamiseks. 

Biorütmid ja serotoniini tase

Öötöö, ebaregulaarne une- ja ärkveloleku aja vaheldumine või ajavööndi vahetumine reisimisel toovad kaasa biorütmide segipaiskumise ja ajapikku võivad sellest tekkida erinevad haigused ja nähud. Siin mängib rolli organismi serotoniini tase.

Uuringud näitavad, et öösel töötavatel inimestel on serotoniini (nn õnnehormoon) tase tunduvalt madalam kui päeval ametis olijatel. Serotoniini on rohkesti ka seedekulgla rakkudes. Peensoole tegevuse kiirendamise ja kõhunäärmest insuliini väljutamise kõrval soodustab see seedekulglas peristaltikat ja seedenõre väljutamist. Sel ajal kui serotoniini on seedekulgla rakkudes võimalikult palju, imendub toit kõige paremini ja tekib meeldiv mõnutunne, rahulolu ja energiatulv. Niisugust perioodilisust nimetatakse seedekulgla biorütmideks, mis on seotud ööpäeva- ehk tsirkadiaanrütmidega. Seedeelundites avaldub see 3–3,5 tunni järgselt seedetegevuse intensiivistumisega. Seetõttu on tervisele kasulikud korrapärased söögiajad.

Seedeorganite tegevuse rütmiline aktiveerumine on seotud ka valgusega. See ongi põhjus, miks öösel töötades tekib serotoniinivaegus, mis põhjustab üldist ebamugavustunnet ja isegi seedehäireid. Kui seedekulgla tegevus elavneb, on see signaaliks, et kehas ei ole enam toitu ja tuleb süüa. Söömisrütm mõjutab ka une kvaliteeti. Samuti on oluline, mida süüakse. Teadlased on leidnud, et kui õhtul süüa süsivesikurikast toitu, siis pinnaline uni öö esimesel poolel pikeneb; kui aga minna näljasena magama, läheb öösel uni ära.

Serotoniini esineb piisavalt ka närvisüsteemis. See hormoon on närviimpulsside tähtis edasikandja (neurotransmitter), mille tootmise käivitamiseks on vajalik süüa kõrge bioväärtusega valke koos suurema koguse süsivesikutega. Serotoniin reguleerib ka kehatemperatuuri, lisab emotsionaalsust ning põhjustab nii naeru kui ka nuttu. Kui valke ei saa piisavalt, muutub serotoniini tase madalaks ja tekivad meeleoluhäired, isutus, depressioon, unetus, seksuaalsuse langemine jm. Unetus omakorda võib olla tõukeks haiguste tekkele. Kui inimene ei saa küllaldaselt magada, on tema vererõhk kõrgem, seedimine häiritud ja ainevahetus aeglustunud.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee