Uudised

Muss annab trennipiitsa! 

Reeli Maasikamäe, 16. juuni 2018, 09:00
 KALEV LILLEORG
Trenn ilma muusikata on nagu suvi ilma päikseta või koer ilma kondita, kirp ilma karvata, i ilma täpita. Kes on leidnud sobiva biidi, see ilma muusikata trenni teha enam ei taha.

Muusika trenni toetavat mõju kinnitavad ka teadlased – tänu muusikale treenivad sportijad keskmiselt 19 minutit kauem, pühendunumalt ja sagedamini.

Sellega nõustuvad ka neli agarat muusikausku treenijat.

Aeroobika- ja tantsutreener Enn Meiesaar: “Positiivse energiaga lood laevad treenija väge täis.”

Aeroobika- ja tantsutreener Sandra Raju: “Minu jaoks on muusikas midagi hüpnotiseerivat ja meeletult motiveerivat.”

Harrastussportlane Kertu Jukkum: “Muusika aitab mõtted rassimiselt mujale viia ja pikad treeningud ei tundu nii rasked.”

Terviseblogija Heidi Tarkpea: “Muusikaga treenides saan ennast rohkem välja elada.”

Kuid on üks konks! Kui kuulad vale rütmiga muusikat, mis ei toeta näiteks sulle omast jooksusammu, rikub see treeningu sujuvust, segab piisava intensiivsusega harjutamist või piitsutab märkamatult üle pingutama. Kui muusika on kehva energiaga, ei lae trenn sind, vaid imeb harjutamise lõpuks tilgatuks.

Võtmeküsimus ongi, kuidas koostada playlist, mis sütitab, motiveerib ja samas taltsutab.

Olulised on võnked!

Enn Meiesaar on loobunud mehaanilistest ja monotoonsetest tantsutrennilugudest. Oma tundidesse valib ta lood rütmi ja hea energia järgi.

Kuidas tunda ära positiivne trennimuusika?

Enn: Inimesed on erinevad – mõnel on energiatase kõrgem, teisel madalam. Seda ei näe ega saa katsuda, vaid ainult tunda. Samamoodi on muusikaga. Mõni pala laeb meid, teine lausa lõhub. Vahel muusika halba mõju trennis ei tunnegi, aga pärast pole energiat ja on tühi tunne.

Valin lood rühmatrennidesse selle järgi, et treenija tunneks hiljem, et on väge täis laetud, et on kerge ja mõnus olla. Trenni ajal võib olla küll hetki, kus ollakse väsinud, aga pärast peab enesetunne olema helge. See sõltubki suuresti muusikast. Lood, mis annavad energiat, ongi õiged trennilood. Olulised polegi laulu sõnad, sest trennis on rohkem tegemist tempo hoidmise ja liigutuste täpse rütmi rihtimisega.

Mulle on väga oluline, et tantsitakse muusikasse. Kui rütm ja liigutused ühtivad, tekib ka omaette energia. Seda tajun tunnis väga selgelt! Kui kõik tantsivad rütmis, tekib eriti mõnus olemine.

Pean muusikat ja liikumist võrdselt oluliseks, et trenn oleks tõhus. Võib olla väga hea tantsukava ja liigutused, aga kui muusika ei toeta seda, kaob pool trenni võlust. Mõni muusika hakkab elama jälle tänu sammukombinatsioonidele, mille ma just selle pala jaoks loon.

Läbi aastate on mu lemmikmuusikastiil olnud latiino. Need lood on kirjutatud mõnusas harmoonias ja loovad positiivsust. Kui vahel pole mul tundi minnes piisavalt pauerit, siis see muusika parandab alati enesetunnet. Väga erilised on sanskritikeelsed laulud ehk mantrad, sest neil on energiataset tõstev vibratsioon. Selle muusika saatel liikumine on väga meditatiivne.

Ilma muusikata ma ei käivitu!

Sandra Raju jaoks käivad muusika ja trenn koos nagu sukk ja saabas, Mari ja Jüri, Tipp ja Täpp – üks ei saa teiseta!

Millest sõltuvad Sandra playlistid?

Kui treenin iseenda jaoks ja lähen pikemale jooksuringile, ei saa ikkagi ilma muusikata. Valin klappidesse midagi tempokat, mida ka igapäevaselt kuulan. Tihti panen internetist stiili järgi peale mõne playlisti ja kuulan lugusid, millele varem pole sattunud. See on hea aeg avastada uusi laule ja häid artiste. Kui juhtub, et joostes saab telefoni aku tühjaks, on jama majas... Ma ei saa ilma muusikata trenni teha!

Mul on ka vaieldamatud lemmikud, kes ei kao ja keda taasavastan uuesti ja uuesti, näiteks kõige naiselikum naine Beyoncé, John Mayer ning Foo Fighters. Kui saaks neid veel kontserdil kuulata, siis võiks rahulikult hingata! Olen melomaan ja selle üle meeletult õnnelik!

Vahel muusikaga, vahel ilma

Kertu Jukkumil on viimaste aastate jooksul, mil ta on tõsisemalt trenni teinud, olnud erinevaid perioode – muusikaga ja muusikata treenimist. Kuna raadiotöö pärast on ta pidevalt muusika sees, naudib ta praegu jooksusammu loodushäälte saatel.

Mis vahe on muusikaga ja muusikata treenimisel?

Kertu: Alustasin regulaarset treenimist jooksutrenniga ja muusika saatel. Kuulasin iga trenni ajal paari Roxette’i plaadi lugusid. See aitas mõtted pingutuselt mujale viia ja ka pikemad jooksudistantsid ei olnud nii rasked.

Siis aga sattusin lugema raamatut Fred Jüssist ja see, mil moel ta kirjeldas looduses viibimise kunsti ja looduse häältest osasaamist, mõjutas mind nii, et sisemise sunni ajel hakkasin treenima üksnes metsas ja ilma muusikata. Sellest ajast saadik on jooks minu jaoks meditatiivsem kui kunagi varem ning trennile pühendumisest saanud aeg iseendale.

Rulluisutamisel ja rattasõidul ma puhtalt turvalisuse pärast muusikat ei kuula, kuigi tahaksin.

Muusika paneb pingutama

Heidi Tarkpea on andunud tervisesportlane. Tema harrastuste nimekiri on lõputu, kuid ükskõik mis trenni ta teeb, kuulab ta samal ajal ka muusikat.

Mis kasu on muusikast treenimisel?

Heidi: Muusika motiveerib mind rohkem pingutama: kui kiire lugu mängib, siis on palju lihtsam kiiresti joosta või spinningusaalis endast viimnegi energia välja pigistada. Mõnus muusika aitab ka igavust peletada ja treeningutesse särtsu lisada.

Kui vahel treenin ilma muusikata, tunnen selget vahet. Muusikaga treenides saan ennast rohkem välja elada. Ilma kõrvaklappideta keskendun aga rohkem ümbritsevale loodusele ning saan paremini oma mõtteid mõelda.

Muusika valin taustaks trenni iseloomu järgi. Näiteks rasketel intervalltreeningutel kuulan veidi “vihasemat” muusikat. Pikkadel jooksutrennidel eelistan positiivseid ja rütmikaid palasid, mis ei lase poole peal alla anda. Taastavad trennid teen jällegi väga rahuliku muusika saatel, sest muidu kipun üle pingutama.

Kuidas muusika enda kasuks tööle panna?

Kui valid trennimuusikat:

* vaata playlist iga kuu üle ja kohanda vastavalt hetkevormile,
* koosta eri spordialade jaoks eri playlistid,
* uuenda lugusid nimekirjas ka selleks, et nende sütitav mõju ei kaoks,
* vali palad, mis toetavad sinu sammupikkust ja sulle omaseid liigutusi,
* otsi lugusid, mis ka niisama kuulates energiat annavad.

Tümps loeb!

Trennistiil määrab, millise rütmiga palad kõige paremini liikumist toetavad. Sellest sõltub, mitu lööki minutis peab olema loo biit.

160  ja rohkem lööki minutis: jooks, hüppenööriga hüppamine

140–160 lööki minutis: sörk, rattasõit    

125–140 lööki minutis: kiir- ja kepikõnd, treppidest üles kõndimine, stepperil treenimine 

105–125 lööki minutis: kõndimine, lihastrenn, jõuharjutused    

60–115 lööki minutis: venitamine, jooga, soojendus

Äpid aitavad!

Playlisti koostades võta appi targad nutitelefoni äpid või arvutiprogrammid.

Rakendustest on kasu, sest need:

* mõõdavad loo lööke minutis,
* soovitavad sinu valitud stiili järgi lugusid,
* pakuvad valmis playliste spordialade järgi, kuhu on juba kokku pandud õige tempoga muusika,
* muudavad sinu lemmiklugude tempot, et löökide arv minutis oleks sulle sobiv.

Kõrvaklapid ja vastutus

Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg tuletab meelde, et kõrvaklappidega sportimises peitub ka oht.

Kui kergliiklusteel, kõnniteel või looduses liiguvad koos jooksjad, jalutajad, kepikõndijad, rulluisutajad ja ratturid, peavad kõik üksteisega arvestama. Kui kõrvaklapid on peas, siis ümbruse tajumise võime muutub. Muusikat kuulates ka ei kuule, mis ümberringi toimub.

See on vastutustundetu käitumine nii enda kui ka teiste suhtes, kui lülitame end keskkonnast välja. Selles varitseb tõsine oht! Kui sportijatega juhtub õnnetusi, siis sageli vedelevad õnnetuskohas maas ka kõrvaklapid. Õnnetus on traagiline kõigile osalejatele, ükskõik kes süüdi on.

Ainus turvaline koht kõrvaklappidega sportimiseks on spordisaal, kus näiteks jooksmine jooksulindil on rutiinne ja monotoonne tegevus. Kohtades, kus on liiklus ja teised liikujad, ei ole kõrvaklappe kasutada mõistlik. Ka lastele õpetame: peatu, kuula, vaata.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta juuli ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee