Jaga:     
Uudised

Kuidas elada ilma piimatoodeteta?

Kuidas on võimalik, et ühel heal päeval ütleb senine suur piimasõber oma lemmikust lahti? Tema organism ei jäta muud valikut.

Piimast, eriti sellest, kas täiskasvanud peaksid seda jooma ning kas nad on üleüldse võimelised seda valget vedelikku seedima, räägitakse ohtralt. Kõige rohkem saab seejuures tähelepanu piimasuhkur ehk laktoos. Kerkib küsimus, kas tõepoolest võib piim mõjutada meie immuunust ja kesknärvisüsteemi. Lood toidutalumatusest (ennekõike laktoosi- ja gluteenitalumatusest) imbuvad järjest rohkem massideni, kuid palju on tõeliste hädaliste hulgas ka neid, kes peavad eliminatsioonidieete pelgalt oma otsuse põhjal. Spetsialistid on veendunud: see pole mõistlik! Haiguse peab diagnoosima arst, gastroenteroloog. Pole teada, kui palju Eesti inimestest kannatab laktoositalumatuse käes, kuid arvatakse, et Põhja-Euroopas on neid 10–15% elanikest.

Kuidas diagnoosida laktoositalumatust ning teha seejärel õigeid toiduvalikuid, et menüü tasakaal ja mitmekülgsus ei kannataks? Oma loo räägivad kaks laktoositalumatuse diagnoosiga naist.

Sõin üle

Koolipsühholoogi ametit pidaval Marie Maarendil avaldus laktoositalumatus seitse aastat tagasi. “Minu teooria on, et tarbisin piimatooteid lihtsalt üle ja organism ütles, et enam nii ei saa,” tõdeb ta. Hommikuti keetis ta piimaga putru või jõi selle juurde klaasi piima või sõi müslit jogurtiga. Kindlasti mahtus kõhtu üks jogurt ja klaas piima õhtusöögi kõrvale. Töö juures jõi ta vahel veel piima ning mõnel päeval maiustas jäätisega. Kui kõik kokku lüüa, võis Marie päeva jooksul tarbida umbes liitri piimatooteid.

Ülikooli ajal hotelli kokteilibaaris töötades lisandusid menüüsse maitsvad ja rohke piimaga capuccino ja latte. Mõne aja pärast hakkas Marie nahal märkama allergilist reaktsiooni, lööve sügeles ja kobrutas. Vahel hakkas keha pärast koorepasta söömist justkui huugama ning nahk muutus üleni punaselaiguliseks. Ka seedimine tõrkus, kõhtu vaevasid puhitus ja gaasid. Marie seadis sammud nahaarsti juurde selgust saama. Veretestist selgus, et tema organismil on suurem kui 100% vastunäidustus piimatoodetele, ka paljude teiste toiduainete (nt tomat) näidud olid justkui normi piiri ületanud. Ent arst rahustas ja ütles, et kui piimatooted menüüst välja lülitada, taastuvad ka teised näitajad.

Nutikad asendused

Esialgu see teadmine muidugi ehmatas. Suurimaks nõustajaks ja toetajaks oli aga õde, kes oli väga teadlik võimalustest toituda piima- ja laktoosivabalt. Puhastusid külmkapp ja toidupoe nimekiri – mitte ühtegi piimatoodet! Ka sümptomid taandusid kohe. Asendusi leidis Marie sojatoodetest. Näiteks sojakoor muutus asendamatuks püreesuppides, koorekastmetes ja -pastades. Suvised smuutid valmisid kookospiimaga. Putru keetis Marie veega, kohvile lisas sojapulbrit või jõi seda mustalt, jogurtist, koorejäätisest, piimašokolaadist tuli loobuda.

Marie pani tähele, et näiteks traditsioonilist teralist kohupiima võib ta süüa, kuid kohupiimakreeme mitte. “Mida aasta edasi, seda hõlpsam on leida asendusi: poed on täis silte “laktoosivaba”,” tõdeb ta. Samas tunduvad paljud laktoosivabad jogurtid talle liiga magusad ning pigem valib ta maitsestamata jogurti, kuhu võib ise marju lisada. Raskem on kohvikutes ja restoranides, sest vaid mõningad neist arvestavad laktoositalumatusega ning üksikud pakuvad kohvile laktoosivaba või sojapiima.

Kuid kohe, kui ta piimatoodetega patustab, on nahaärritus või seedimismured tagasi. “Kui olen ühe 100 g Annekese tahvli järjest ära söönud, on kahetsus suur, sest kohe esinevad kõik probleemid korraga,” ütleb Marie. Kõige rohkem igatsebki ta piimašokolaadi ja kakao järele. “Vot kakaod asendada ei saa, sest muudest piimajookidest valmistatud kakaol ei ole seda päris maitset!” tunnistab ta. Ta ootab väga, et poeriiulitele ilmuks laktoosivaba kodujuust. Siiski on olukorral ka üks boonus: kuna need kõige rammusamad asjad – vanaema vahukooretort, koorepasta, koorejäätis, piimašokolaad – on keelatud, tarbib ta kilokaloreid hoobilt vähem.

Eluaegne dieet

Kujundaja Ilana Sermanil (45) on lapsest saadik olnud üsna kehv veri ja pidev rauapuudus, mistõttu on ta käinud mitu aastakümmet hematoloogi juures proove andmas ning võtnud ravimpreparaate. Ühel hetkel tekkisid Ilanal aga kõhuvalud ning ta arvas, et need on tingitud ravimitest. Perearst saatis ta gastroenteroloogi juurde. Maouuringu ja testide tulemused sõnastas doktor nii: teil on eluaegne dieet! Terve elu polnud Ilana ennast piiranud ega endale midagi keelanud ning söögiisu oli alati olnud ülihea. Kuid testid näitasid, et Ilana organismis olid paigast ära nii laktoosi- kui ka gluteeninäitajad.

Esimese nädala võttis ta olukorra seedimiseks, teisel hakkas käima poes ringi pilguga, et mis nüüd edasi saab. Ilanale maitsesid hommikuks väga pudrud – ikka suur kausitäis korraga ja võiga. Esiti tundus, et tal polegi midagi poeriiulilt võtta. Aja ja uurimistööga aga kasvas teadlikkus. Kolmveerand aastaga, mil Ilana on pidanud laktoosi- ja gluteenivaba dieeti, pole tema verenäitajad küll täielikult taastunud, kuid need on siiski märgatavalt paranenud. Ainult dieedile ta aga seda kasu ei julge omistada, kuna vere tugevdamiseks on talle ka veeni kaudu vajalikke aineid organismi viidud.

Eriti rõõmustab naist aga see, et ta pole selle aja jooksul olnud nii palju haige kui varem. “Mul oli aastaid kurk pidevalt haige ja organismis põletikud, ühest ei jõudnudki päris terveks saada, kui teine juba algas. Immuunsus oli nii nõrk, et sageli lõppes haigus järjekordse antibiootikumikuuriga,” meenutab Ilana. Ka seedimine oli hell, ärritust põhjustasid ennekõike happelised toidud, näiteks viinamarjad ja vein. Dieedipidamisega on seedimine aga muutunud tunduvalt stabiilsemaks.

Kaks plaaditäit kooki

Kord Saaremaal hotellis ööbides ununesid Ilanal hommikusöögilauda oma galetikesed kaasa võtmata ja ta mõtles, et mis seal ikka – sõi natuke putru ja kuna värskelt küpsetatud valged nisukuklid tundusid nii ahvatlevad, võttis prooviks ühe. “Läksime matkale ja ma tõesti terve päeva piinlesin, kõht oli raske, nagu kive täis, ning mulises.”

Selle aasta juunis tegi Ilana ka kordustestid. Juba testi tegemise ajal, suurt laktoosikogust manustades ning vereproove andes tundis ta, kuidas sees keeras, mulksus ja mulises. Tööle jõudes oli kõht aga täiesti korrast ära, kallal väsimus ja nõrkus. Ajast enne diagnoosi saamist Ilana nii tugevaid reaktsioone ei mäletanud. Arst selgitas, et dieeti pidades harjub organism ära, et neid toiduaineid enam ei saa, muutub tundlikumaks ning reageerib veelgi võimsamalt.

Teistsuguste toitudega tuleb Ilana kenasti toime. “Saan söönuks, nälga pole jäänud. Kaalu pole ka alla läinud,” sõnab ta. Teinekord tahaks musta leiba võiga, kuid siis premeerib ta end pigem mõne mõnusa puuvilja või marjadega. “Ma ei saagi ju loota paranemist, kui söön toiduaineid, mis mul peensooles hatukesi hävitavad ja takistavad nii ka preparaatide imendumist. Ma loodan, et varsti ma ei pea laskma enam veeni kaudu verre vajalikke aineid viia, vaid saan need toidust kätte,” ütleb ta. Niisiis küpsetab ta nüüd kaks plaaditäit kooki korraga – ühe sellise, mille pere kohe suure rõõmuga ära sööb, ning teise laktoosita ja gluteenivaba jahuga, et talle ka mõni tükike nautimiseks jääks.

Kuidas süüa täisväärtuslikult?
Mai Maser, toitumisteadlane

Mis on laktoos ja selle talumatus?

Laktoos on piimasuhkur. 100 grammis piimas on keskmiselt 5 grammi laktoosi. Osal inimestel võib esineda piimasuhkru seedimatusest tervisehäireid, mille põhjuseks on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia. See tähendab, et organism ei suuda toota piisavalt piimasuhkrut seedivat ensüümi laktaasi. Täiskasvanute laktoositalumatus on pärilik, mis erineb rahvuseti ning sõltub muu hulgas toitumisharjumustest ja -traditsioonidest. Eakatel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted, milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks. Sellised tooted maitsevad veidi magusamalt.

Laktoositalumatusel on kaks vormi.

1.    Primaarne laktoositalumatus on päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5.–20. eluaasta vahel. Sel puhul säilib sageli 50–70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav.

2.    Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võivad olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, mao- ja peensoolepõletiku või teiste haiguste tagajärjel. Oma osa võib olla ka dieetidel, kui igasuguste alternatiivsete toidusoovituste järgimine on kahjustanud normaalset toitainete vahekorda ja organismi biomehhanisme. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Nende haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

Diagnoosimine

Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Üks võimalus diagnoosimiseks on kaudne meetod, kus patsiendile söödetakse 50 grammi laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 10–15 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei kasva, pole suudetud laktoosi lõhustada ja tegu on laktaasipuuduse ehk laktoositalumatusega.

Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui selle vesinikusisaldus suureneb, viitab see, et jämesoole mikrofloora kääritab laktoosi ja tegu on laktoositalumatusega.

Mida teha?

Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 2–3 grammi laktoosi päevas. Eelistada võiks hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimhappeks, ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid (keefir, hapupiim, jogurt, kohupiim), kuna osa baktereid eritab ka laktaasi. Laktoositalumatuse korral võib tekkida kaltsiumidefitsiit. Heaks kaltsiumi allikaks on pika valmimisajaga juustud, mille laktoosisisaldus on minimaalne. Müügil on ka laktaasikapslid, mida võib võtta koos laktoosi sisaldava toiduga.

Ära loobu piimatoodetest! 

Laktoositalumatuse korral ei tohiks piimatooteid menüüst välja jätta! Jälgida tuleb vaid, mida ja kui palju süüa. Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas vanuses, sest muidu aeglustub luude uuenemine ja võib tekkida osteoporoosioht.

Tähtis on meeles pidada, et kaltsium ei saa imenduda ilma rasvlahustuva D-vitamiinita. Selle põhilised allikad on muna ja kala (lõhe, makrell, tuunikala), mis varustavad organismi ka oomega-3-rasvhapetega.

Kui saad kaltsiumi taimsetest toiduainetest, tuleks kõrvale süüa midagi rasvast, mis sisaldab D-vitamiini.

Laktoositalumatusega inimene peaks jälgima hoolikalt ka teisi toiduaineid, mida ei valmistata piimast. Konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise huvides lisatakse toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidele, farmaatsiatööstuses aga kasutatakse seda teatud ravimites või toidulisandites täiteainena. Kui inimene absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid ei talu, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoli ning sojatooted.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta septembri ajakirjas.

0 kommentaari