Jaga:     
Uudised

Mis trenn valida, et saada korraga vormi ja jumekaks?

Jooga-, pilatese- ja teistest lihastreeningutest tuttavad harjutused saavad hoopis teise tähenduse, kui teha neid veepinnal kõikudes. Tervis Pluss käis proovimas SUP-fitnessi.

SUP on lühend ingliskeelsetest sõnadest stand up paddle ning tähendab püstiasendis aerutamist. SUP-fitnessi trennid toimuvad Pirita surfiklubis iga kolmapäeva õhtul ning iga ilmaga, välja arvatud äikesega, mil vees olemine võib ohtlik olla. “Vihm ei tähenda midagi. Märjaks saab vees niikuinii!” naerab treener Kristel Päll.

Olen SUP-laua treeningus esimest korda ega tea päris täpselt, mida oodata. Treener Kristel on igal juhul lubanud, et tegemist on väga vinge ettevõtmisega. Ilm on üks selle suve suurepärasemaid – veel kell kuus õhtul lõõskab taevas päike ning õhutemperatuur on endiselt kolmekümne lähedal.

SUP-fitness sobib kõigile 

SUP-fitnessi treeninguvahendid on lainelaud ja aer. Eesmärk on laual esialgu istudes, hiljem püsti seistes tasakaalu säilitada ning aerutades edasi liikuda. Kui see selge, jätkatakse mitmesuguste lihaseharjutustega. Võib tunduda keeruline, kuid kartuseks pole põhjust. “Treening SUP-laual sobib kõigile, olenemata east, soost või kehakaalust,” räägib treener Kristel Päll. Trenni võivad tulla needki, kes ujuda ei oska, sest liiga sügavale vette ei minda. Vajadusel võib kasutada päästevesti.

Esmalt paneme selga kalipsod. See pole kohustuslik, kuid külmakartlikud võiksid seda siiski teha. Kuna ma pole päris kindel, et ma suuremat osa ajast vee all või sees, mitte selle pinnal ei veeda, tõmban kalipso selga.

Aerutamisel tuleb silmas pidada, et aer võimalikult laua lähedalt liiguks ning selle laba tervenisti vee alla läheks. Vette jõudnud, õnnestub lauale istuma ronida üle ootuste lihtsalt, ilma vette kukkumata. Aerutamiseks peab kasutama kogu keha lihaseid, mitte ainult käte jõudu. Pärast mõningast lauaga kohanemist on aeg põlvitusasendit proovida. Selleks, et tasakaal kaduma ei kipuks, on oluline jälgida, et keha oleks võimalikult laua keskel. Et end laual püsti saada, tuleb esmalt aer käest lasta ja lauale panna, seejärel rahulikult toengpõlvitusse minna ning järgmiseks lihtsalt püsti tõusta. Meie õnneks on ilm suhteliselt tuulevaikne ja lainetus vähene, mistõttu läheb seegi ootamatult libedalt.

Lihastreening jonnakal lainelaual

Kui end laual juba piisavalt mugavalt tunneme, koguneme tihedamalt kokku, et harjutustega alustada. Tööd saavad suuremad lihasgrupid, kuid kuna harjutuste tegemise eelduseks on tasakaalu hoidmine, on kogu aeg aktiveeritud ka süvalihased. Harjutuste hulka kuuluvad näiteks kätekõverdused ja nn plangu hoidmine. Aeg-ajalt, kui kerge tuul meid liialt muuli ligi lükkab, peame end kokkupõrke vältimiseks taas veidi eemale aerutama. Minu laud ei taha püüdlustele vaatamata koostööd teha – hoolimata sellest, et püüan kogu aeg grupis püsida, kipub see tahes-tahtmata mere poole kanduma. Nii kulubki suur osa energiast sellele, et end teiste juurde tagasi mõlada.

Järgmiseks on kavas toengpõlvituses vastaskäe ja -jala tõsted. See harjutus nõuab juba paremat tasakaalu kui näiteks kätekõverdused. Kakskümmend kordust ebastabiilsel pinnal panevad proovile, kuid Kristeli ergutus – jõuate küll, ainult kümme veel! – innustab. Viimase harjutusena teeme poolsilda – selililamangus tõstame puusad nii kõrgele üles kui võimalik ning katsume asendit hoida.

Püüame laine kinni 

Kui oleme tunni treeninud, on aeg lainet püüda. Iga päev kell pool seitse tuleb Tallinnasse “see roheline laev”, nagu surfiklubi treenerid räägivad. “Kui suure laine laev kaasa toob, sõltub ahtri laiusest. See konkreetne laev tekitab palju suurema lainetuse kui teised,” teab Kristel. Meie eesmärk on laeva tekitatud laine kinni püüda, et sellel end siis kanda lasta. Selleks tuleb SUP-aluse nina ranna poole sättida ning kui laine läheneb, lauale hoog sisse saada. Laine harjale jõudes tunned, kuidas see sind hooga edasi kannab. Mõnus on!

Ongi jäänud vaid venituste osa. “Võib juhtuda, et homseks on valusad lihased, mille olemasolust sa teadlikki polnud. Aga kui midagi muud valusaks ei jää, siis reie pealmised lihased kindlasti,” ennustab Kristel. Sellepärast tasubki trenni lõpus mõned minutid aega võtta ja oma lihased jälle algsesse pikkusesse tagasi sikutada.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta septembri ajakirjas.

0 kommentaari