Uudised

CROSSFIT – ekstreemselt tõhus!     

Kersten Lehismets, 31. mai 2018, 11:00
 PantherMedia/Scanpix
Crossfitisaali sisenemisel vaatavad mulle vastu kogukad kangid, kettad ja topispallid. Paistab karm!

Mu esmase hämmingu hajutab I&M Crossfiti eestvedaja Indrek Luik, kes ütleb, et igale harjutusele on alternatiiv ja “külmalt” ei lubata kellelgi suurte raskuste järele haarata. Jõu- ja vastupidavustrenni hõlmav treeningumeetod sündis USAs, kus oli kõigepealt osa sõjaväelaste treeningutest. Eestis on ala üsna uus – boksid, nagu crossfiti treeningusaale nimetatakse, on praegu vaid Tartus ja Tallinnas.

Crossfit on mitmekülgne treeninguprogramm, milles kombineeritakse harjutusi peamiselt võimlemise, vastupidavusalade (jooks, sõudmine, rattasõit ja ujumine) ja tõstmise vallast. “Crossfit sobib igas vanuses ja kehakaalus inimesele, tema varasemast sportimiskogemusest hoolimata. Treener võtab arvesse iga treenija võimed ja kohandab harjutused nendele vastavaks,” tutvustab Indrek Luik. Endise kergejõustiklasena teab ta, et treening annab hea üldkehalise ettevalmistuse, mistõttu sobib see hästi (harrastus)sportlase treeningukavva.

Esimene treening

Alustuseks läbivad õpilased kolmest tunnist koosneva baaskoolituse, kus tutvustatakse põhiharjutusi ja õpitakse õiget tehnikat näiteks tühja plastmasstoruga. Väga paljusid harjutusi tehakse ainult oma keharaskusega.

See aga ei tähenda, nagu oleks esimene trenn kerge. Selle põhiosa koosneb viiest lõuatõmbest (kes ei suuda, teeb hüppega – alati leidub variante), kümnest kätekõverdusest ja viieteistkümnest kükist, ainult et... niisugust harjutuste seeriat tuleb teha 20 minuti jooksul nii mitu ringi kui võimalik. Esimesed kümme minutit mööduvad märkamatult, kuid pärast seda hakkab mu pilk järjest sagedamini kella poole piiluma ning iga lõuatõmme ja kätekõverdus nõuab selgelt suuremat pingutust kui eelmine. 20 minuti jooksul läbitud ringide arv pannakse kirja, et mõne kuu pärast saaks tulemusi võrrelda.

Nagu ürginimene

Crossfit on paljuski inspireeritud meie iidsete esivanemate liikumisstiilist. Jahilooma taga ajades või puu otsas turnides treenisid kiviaja inimesed – muidugi sellele teadlikult mõtlemata – nii kiiruslikke võimeid kui ka jõudu. See oli ellujäämise eelduseks. Crossfitisaalis võime neid liigutusi jäljendada. Lõuatõmmetega imiteerime seda, kuidas ürginimene end puu otsa vinnas; kangi maast rebides võime aga mõttes jahilooma maast üles tõsta. Sellesarnaseid, kogu keha hõlmavaid ja suuri lihasgruppe haaravaid liigutusi teeme iga päev, tõstes raskeid poekotte ja võttes sülle oma lapsi. Seega on harjutused meie kehale väga loomulikud.

Kui kolm algaja treeningut läbitud, võib alustada tavatrennidega. Crossfit algab soojendusega, mis võib koosneda kergest jooksust või ergomeetril sõudmisest, kükkidest, kõhulihaseharjutustest ja kätekõverdustest. Teine osa pühendatakse tehnika õppimisele – kuidas õiget kehaasendit säilitades maast kangi tõsta, kükke teha või kastile hüpata. Treeningu kolmandat, põhiosa kutsutakse märksõnaga WOD (Workout Of the Day – päeva trenn). See koosneb eri harjutustest, näiteks hüppenööriga hüppamisest ja lõuatõmmetest kuni raskete kangiga kükkide või – kui oskused lubavad – käte peal seistes kätekõverduste tegemiseni välja. WOD võib teinekord kesta ka ainult viis minutit, kuid need minutid on täidetud väga intensiivse tööga. Need, kes on harjunud jõusaalis masinal istudes aega netis surfides surnuks lööma, võivad üllatuda, et crossfitis sama ajaga mitu korda tõhusama treeningu ära teevad. Üks treeningu efektiivsuse saladusi ongi suur intensiivsus.

Head tulemused

Selle trenniga saad tugevaks! Kuid hirmu tunda, et crossfit kedagi kohmakaks musklimäeks teeb, pole kindlasti põhjust. Siin on palju aeroobseid harjutusi – jooks, sõudmine, hüppenööriga hüppamine, painduvus- ja koordinatsioonitrenn. Crossfit sobib ka neile, kelle eesmärk on rasva põletada. Kui pikal aeroobsel treeningul põletatakse rasva peamiselt treeningu ajal, siis intensiivse crossfiti puhul kestab järelpõletus veel tunde pärast treeningu lõppu. Lisaks on crossfiti suur pluss vaheldusrikkus. Kuna harjutusi on palju ja erinevaid, ei muutu trenniskäimine igavaks, nii et kergem on säilitada treenimise järjepidevust. “Kui kolm korda nädalas trennis käia, võib juba paari kuu jooksul märgata, kuidas keha tugevamaks muutub ja enesetunne paraneb,” lubab Indrek Luik.

Koostöö ja ühine pingutus

Crossfit on midagi enamat kui lihtsalt trenn. Ka seltskond on ülioluline. Kui kell päeva WODi alustamiseks tiksuma pannakse, võistleb küll igaüks iseendaga, kuid see, et kõik koos need kümme-viisteist minutit pingutavad, loob erilise ja toetava fiilingu. “Kui ma palun inimesel iseseisvalt viis kilomeetrit aja peale joosta, siis suure tõenäosusega ta seda ei tee või teeb väga rahulikult. Kui oleme aga kümnekesi jooksurajal ja täidame sama ülesannet, pingutavad kõik rohkem,” tõdeb Indrek Luik. Grupivaim sunnib oma mugavustsoonist välja murdma ja just seda ongi vaja, et treening tõhus oleks. “Kui inimene näeb, et teised kõrval suudavad, suudab ka tema. Võib-olla aeglasemalt ja rahulikumalt, kuid ta teeb harjutuse ikkagi lõpuni. Meeskonnavaim ja üksteise toetus on pool tulemusest,” võtab Indrek Luik kokku.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta septembri ajakirjas. 

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee