Uudised

Miks KRAMBID meid painavad ja kuidas neist vabaneda? 

Ille Grün-Ots, 14. mai 2018, 14:15
 PantherMedia/Scanpix
Lihasekramp võib sportlasel nurjata võistluse, püstijalu töötajal aga rikkuda ööune.  

Spordiklubi Leksi 44 kergejõustikutreener ja endine sportlane Liina Peel (28) on kogenud säärelihasekrampe öösiti. Enamasti on see juhtunud palava ilma või suure trennikoormuse ajal. Sportlasena tal võistlustel ja treeningutel õnneks krambitamist ette ei tulnud, kuid selle ärahoidmiseks rüüpas Liina ka hoolsalt spordijooki või mineraalvett. Lisaks masseeris ennast – venitas, lõdvestas, raputas ja mudis lihaseid ning kasutas pärast treeningut lõdvestavaid spordikreeme.

Kellel krambitab?

Mähe perearstikeskuse perearsti Vanda Kristjani sõnul on tähtis leida põhjus, miks krambid tekivad. “Jalgade, eriti säärelihasekrampidega on tihti hädas väga sportlikud inimesed, kes ei ole piisavalt vedelikku joonud ja kellel seetõttu jalad öösel krampi kisuvad,” sõnab Vanda Kristjan. Pärast tugevat treeningut kipub see juhtuma, sest suure koormuse ja kiirenenud verevarustuse tõttu võib lihastes tekkida hapnikupuudus ja piimhappe ületootmine.

“On ka neid, kellel on jalgade vereringehäired, veenilaiendid. Probleem on kas süva- või pindmistes veenides ja siis on sümptomid sarnased sportlaste omadega,” selgitab Vanda Kristjan.

Krampe esineb sageli ka rasedatel, sest neil pressib suurenev kõht veresoontele, vere tagasivoolu mehhanism jalgades häirub ja tekivad tursed. Hädas võivad olla suhkruhaiged ainevahetushäirete ja ülekaalulised jalgade ülekoormuse tõttu. Õhtuti tekivad krambid tihtipeale ka siis, kui päeval on kantud ahistavalt kitsast riietust, mis surub kõhupiirkonna veresooned kokku.

Käed võivad krampi minna, torkida ja surra kaelaradikuliidi tagajärjel, kui kaelalülide muutused on juba nii suured, et närvijuured kahjustuvad. Ka arvutitööst tingitud randmeliigeste ülekoormussündroom annab endast tunda samasuguste märkidega.

Krambimuresid on eriilmelisi. “Võib juhtuda, et mingis piirkonnas tekivad krambid ja siis tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul neid piirkondi juurde. Siis on põhjust nõu pidada arstiga, sest tegu võib olla ka hoopis mõne neuroloogilise haigusega,” selgitab perearst. “Peamiselt esineb krampe aga neil, kes peavad terve pika päeva püstijalu töötama ning kelle töö eeldab suurt füüsilist koormust,” tõdeb doktor.

Inga Treve (49) on kokaametit pidanud juba aastaid. Ta on süüa teinud nii Otepää külje all Voorel, Järvamaal kui ka Küprosel Larnacas. Praegu on Inga jälle ringiga Eestis tagasi, aga amet ikka sama, mis tähendab pikki päevi püstijalu. Leevendust väsinud jalgadele on pakkunud mudimine ja ka spordikreem, kui sääremarjad öösel krampi kiskusid. Pärast kaltsiumi-magneesiumi toidulisandi tarvitamist pole tal jalgadega aga muret olnud.

Mis aitab krampide vastu?

Praegu on Liina Peel lapseootel ning selleks, et raseduse ajal üsna levinud jalakrampe ära hoida, joob ta võimalikult palju mineraalvett ning püüab puhates jalgu alati südamest kõrgemal hoida. “Nii hoian ära jalgade liigse paistetuse,” lisab ta.

Treenerina soovitab Liina Peel lastel ja noortel krampide ärahoidmiseks kanda esmalt ilmastikule vastavat riietust ja juua regulaarselt, et ei esineks soolade puudust. “Kuuma ilma korral tuleks juua isegi rohkem, kui janu on. Oluline on tarvitada just sooli (mineraalaineid) sisaldavaid spordijooke või mineraalvett. Rohke tavaline vesi viib soolavarud organismist välja. Lisaks soovitan enesemassaaži ja lõdvestust.”

Perearst Vanda Kristjan ütleb, et kui kahtlustatakse magneesiumipuudust, on hea läbi teha magneesiumitablettide ravikuur. Pidevalt ta toidulisandeid siiski võtta ei soovita. “Kui vaevuse põhjus jääb ebaselgeks, tasub arstiga nõu pidada. Ei ole õige pimesi mingeid tablette neelama hakata või midagi peale määrida.” 

Kuidas krampe ära hoida?

* Söö rohkesti kalatoite ja piimatooteid ning vajadusel otsi abi kaltsiumi-magneesiumitablettidest.

* Sportlased ja raske füüsilise töö tegijad, kel lihastel palju pinget peal, peaksid piisavalt jooma: 100–200 ml iga 15–20 minuti järel.

* Pärast füüsilist pingutust venita alati lihaseid.

* Ükskõik mis põhjusel jalakramp tekkis, esimene ravivõte on ikka üks: siruta pöiavõlvi, kust enamik jala ja varvaste krampe alguse saavad.

* Venitus-sirutusharjutusi on kõige parem teha paljajalu. Hoia asendit 20–30 sekundit või niikaua, kuni kramp kaob. Hinga ühtlaselt. Pane tähele, kuidas suure varba vastu maad surumine pöiavõlvi tõstab: see on pöiavõlvi tugevdamisel kõige olulisem.

* Krambihoo ajal aitab masseerimine. Hea on panna krampis lihastele peale midagi jahedat (jääkott, spetsiaalsed spordimäärded).

* Kui krambid on väga sagedased, mine arsti juurde, kes vajadusel kirjutab välja lihaselõõgasteid.

Tüüpilised krambitajad”

* Vale king

Tihti põhjustavad krampe, eriti labajalas, sobimatud jalatsid. Hoiduda tuleks liiga väikestest ja pigistavatest kingadest, ka liiga kitsa ninaga kingi pole hea pidevalt kanda. Vale jalanõu surub närvidele ja krambid ongi käes.

Muide, suure jalaga inimestel, kes kannavad normaalseid jalanõusid, on väiksem krambioht kui väikese jala omanikel. Viimastel tuleb jalalaba ruutsentimeetri kohta kanda suuremat keharaskust, mis koormab jalgu rohkem.

Ka pidev kõrgetel kontsadel tippimine võib tekitada krampe. Hea kontsa kõrgus on 3–5 cm. Mida väiksem naine, seda madalam peaks olema konts, et keha raskuskese oleks õiges kohas. 150–155sentimeetrine inimene ei tohiks kanda üle neljasentimeetrist kontsa.

* Veresooned

Säärtes võivad krampe ja surinaid tekitada veenilaiendid. Verevool veenides on takistatud, vereringe häiritud ja närvijuuri koormab pidev ärritus. Jalad väsivad ja tursuvad õhtuks üles. Veenilaienditest põhjustatud krambid ilmnevadki rohkem õhtuti ja öösiti.

Kui krambid ja säärevalu kimbutavad ka päeval, võib põhjuseks olla jalaarterite lupjumine. Läbi ahenenud arteri toimub verevarustus nii kehvalt, et isegi väga lühikese maa käimine ajab sääred krampi ja valutama. Kui inimene jääb seisma, taastub mõne minuti pärast ka verevarustus, aga uuesti käima hakates kordub kõik uuesti. Tõenäoliselt on selles faasis haigus juba nii kaugel, et aitab ainult operatiivne ravi, mille käigus ummistunud arter asendatakse sünteetilisest materjalist kunstveresoonega. Jalaarterite lupjumine ähvardab eriti suitsetajaid ja neid, kes sageli oma jalgu külmetavad. 

* Lampjalad

Lampjalgade korral on jalatalla risti- ja pikivõlv lamenenud. Peale krampide labajalgades või reie- ja säärelihastes võib lampjalgsetel olla ka seljavalusid. Lampjalgsed peaksid jalatsite valikul eriti hoolikad olema, parimad on ortopeedilise tallaga jalanõud.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta juuli ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee