Uudised

Mis juhtub, kui... päevitume 

Külli Haav, 14. mai 2018, 14:04
 PantherMedia/Scanpix
Põhjamaalastena tahame end paljaks kiskuda ja siruli visata kohe, kui ilm selleks võimaluse annab. Pea hoogu! Tutvu esmalt turvanõuetega!

UVA, UVB ja UVC

Päikesevalgus koosneb eri tüüpi kiirgustest: nähtav valgus-, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus. Viimane jaguneb kolmeks:

1)   UVA, mis põhjustab naha enneaegset vananemist, häirides elastsete ja kollageenkiudude moodustumist. Läbib aknaklaasi!

2)   UVB, mis tekitab päevituse või päikesepõletuse.

3)   UVC, mis on kõige tugevama vähki tekitava toimega, kuid maapinnani see ei jõua, kuna hajub atmosfääri osoonkihis.

Päevitus kui loomulik kaitse

UVB-kiirte mõjul hakkavad nahas olevad melanotsüüdid tootma melaniinipigmenti, mis nahka kaitseks. Melaniin liigub edasi naha pinnale epidermise rakkudesse, kus tema ülesanne on kaitsta rakutuuma. Naha pinnal muudavad UVA-kiired melaniini veel tumedamaks.

Nahk muutub ka paksemaks, sest rakkude pooldumine kiireneb ja rakud liiguvad kiiremini naha pinnale, et seda kaitsta. Nii naha pruunistumine kui ka paksenemine on keha loomulikud kaitsereaktsioonid päikesekiirguse vastu.

Pruun jume kaob, kui uued rakud, milles sisaldub vähem pigmenti, suruvad vanemad, pruunistunud rakukihid ülespoole, kus need maha kooruvad.

Nahavähk ja päikesekiirgus

Mõned meie keha molekulid, nagu DNA ja proteiinide omad, neelavad ultraviolettkiirgust ning see võib neid hävitada. Kroonilise UV-kiirguse kahjustuse tagajärjel toimuvad marrasknaha rakkudes mutatsioonid, mis annavad võimaluse nahakasvaja tekkeks. Skin Cancer Foundationi andmetel on ligi 90% nahakasvajatest tingitud liigsest päikese käes viibimisest.

Päevitumisvõime oleneb nahast

Euroopas on levinud neli naha fototüüpi: keldi, heledanahalise eurooplase, tumedanahalise eurooplase ja Vahemere nahatüüp. Näiteks keldi nahatüübiga inimestel (punapeadel) tekib alati päikesepõletus ja nende nahk ei päevitu kunagi. Heledama nahatooniga inimestel on päevitumisvõime väiksem, neil on tark kasutada päikesekaitsetooteid, mis nii UVA- kui ka UVB-kiirgust hajutavad ja neelavad. Osa teadlasi arvab, et kreemitades pole vaja karta, et vajalik D-vitamiini doos saamata jääb. Kaitsekreem küll vähendab vitamiini sünteesi, kuid otsese päikesekiirguse käes saab päevadoosi kätte minutitega.

Päevituskreem on vajalik

Päikesekaitsekreemi peaks kasutama pidevalt, ka pilves ilmaga. Kreem tuleb nahale kanda 15–20 minutit enne väljaminekut, et see hästi imenduks. Päikesekaitsekreemi ei ole vaja naha sisse hõõruda, nahale peab jääma nähtav kile. Kreemi (ka veekindlat) tuleks iga kahe tunni järel ja pärast ujumist uuesti määrida. Kiirgust võimendavad peegeldavad pinnad, näiteks vesi, liiv ja purjed.

Kreemi toime põhineb kas valguse hajutamisel ja tagasipeegeldamisel, mille tagavad titaandioksiidi ja tsinkoksiidi osakesed, või valguse neeldumisel. Valgustpeegeldavaid kreeme kasutatakse ka lastel, valgustneelavad (UV-filtrid, konservandid ja lõhnaained) võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

SPF

Pakendile märgitud kaitsefaktor SPF näitab UVB-kiirguse vastase kaitse tõhusust. Uuemad, laia toimespektriga kaitsekreemid sisaldavad kemikaalide kombinatsioone, mis neelavad nii UVB- kui ka UVA-kiirgust.

Eeldades, et nahapunetus tekib eredas päikeses umbes 25 minuti pärast, lubab näiteks SPF 4 viibida päikese käes neli korda kauem ehk 1,5 tundi. Lisaks oleneb saavutatava päikesekaitse tugevus veel naha fototüübist, määritava kaitsekreemi kogusest, higistamisest.

Inimesel võiks olla kaks päikesekaitsekreemi: üks vähemalt SPF 25-ga esimesteks rannapäevadeks ja teine näiteks SPF 10-ga juba päikesega harjunud nahale.

Waterproof-tähistusega kreemid on ideaalsed rannas, kuid ei sobi igapäevaseks kasutamiseks, sest moodustavad nahale tiheda kile. Kaitse intensiivsuse suurendamiseks lisatakse päikesekaitsevahenditesse antioksüdante (sagedamini E-vitamiini).

Näol on soovitatav kasutada spetsiaalseid näonahale mõeldud kaitsekreeme, mis lisaks ka niisutavad nahka. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nina, kõrvade ja huulte kaitsmisele. Päevakreemidesse lisatud kaitsefiltritest suvel ei piisa.

Päikesekiirguse kahjulik mõju

1. Ülemäära pikka aega päikese käes viibimine võib põhjustada nahapõletust.

2. Naha fotovananemine, kortsude varajane teke.

3. UV-kiirgus kahjustab rakkude DNAd, mille tagajärjel võib areneda nahavähk.

4. Päike annab aastatega nahale tuhmi hallika värvi.

5. Põskedele võib tekkida püsiv punetus – laienenud kapillaarid ehk kuperoosa.

Vähenda riske

Väldi keskpäevapäikest (kella 11–16) ja kata end riietega. Kell 12 päeval on UV-kiirgus 10 korda tugevam kui kell 9 või 15. UV-kiirgust me ei näe ega tunne. Kerge on saada põletust tuulise ilmaga, kuna tuul jahutab nahka ja me ei märka minna õigel ajal varju. Päevitada ei tohi märja nahaga, sest veetilgad toimivad nagu läätsed ja võimendavad päikesekiirgust. Otsese päikese käes pole soovitatav viibida üle paari tunni päevas.

Eriti ohtlik on kaua päikese käes olla lapsena – lapseeas saadud päikesepõletuste ja naha pahaloomulise kasvaja melanoomi vahel on otsene seos. Enne 15. eluaastat saadud tõsised päikesepõletused on kõige suuremad melanoomi riskitegurid edasises elus. Imikuid ja väikelapsi ei ole soovitatav viia otsese päikese kätte.

Parimate kaitseomadustega on tihedakoeline, tume, avar ja kuiv riietus. Sünteetiline materjal laseb läbi 20–50% ultraviolettkiirgusest, puuvillane 1–6%. Nokatsiga peakate vähendab kiirgust silmadele 4–5 korda.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee