Jaga:     
Uudised

Mis juhtub, kui sa sonid?

Enamasti on inimese alateadlik käitumine une ajal täiesti normaalne. Häireks saab see siis, kui tagajärjeks on vigastused, väsitavad unekatkestused ja halb mõju tervisele.

Unes räägib...

...50% väikelastest ja 5% täiskasvanutest. Tõenäoliselt on kõik inimesed vahel unes midagi kõnelenud ning selget põhjendust sellele polegi. Une ajal rääkimine võib olla omaette seisund või esineda koos teiste unehäiretega.

Rääkida võidakse nii pindmises kui ka sügavas unes. Inimesed võivad öelda üksikuid ja/või arusaamatuid sõnu, maha pidada pikki vestlusi või kõneleda midagi täiesti arusaamatut. Kuigi vahel võivad sõnad ja jutt olla seosetud, haakuvad need tihti möödunud sündmuste ja kogemustega.

Kergetel juhtudel räägib inimene unes vähem kui korra nädalas. Kui unes kõneldakse rohkem kui kord nädalas ja see põhjustab partnerile ebamugavust, on unes rääkimise sagedus mõõdukas. Rasketel juhtudel räägib inimene unes igal ööl ja see häirib tõsiselt partneri und.

Probleeme tekitab unes rääkimine, kui:

  • jutt puudutab inimese kaaslast. Kui unes räägitakse oma eelmisest suhtest või mõnest teisest inimesest, võivad kooselus tekkida probleemid. Sel juhul peaks partner arvestama, et tegelikult ei seostu unes rääkija jutt kuidagi tema teadvusega, tal pole selle üle mitte mingisugust kontrolli ja räägitav ei väljenda ka sonija varjatud soove;
  • unes rääkija tunneb ennast kaaslase ees ebamugavalt ja kardab seetõttu magama jääda;
  • vali jutt une ajal segab partneri und.

Miks?

Mis täpselt ajus toimub ja mis kõnekeskust erutab, on raske seletada, kuid võimalikud põhjused võivad olla stress, depressioon, palavik, magamatus ja alkohol. Unes rääkimine võib olla ka pärilik.

Unes kõndimine on…

…ärkveloleku ja une vaheline seisund, mida tuleb rohkem ette just lapse- ja noorukieas. Enamasti on unes kõndijatel silmad avatud, seega näevad nad, kuhu minna, ja suudavad käituda üliosavalt, näiteks avada uksi, mõnel juhul isegi väljuda majast ning sõita autoga. Samas on inimesed sügavas unes ja raskesti äratatavad. Une ajal tegutsemine toimub enamasti kindlatel aegadel. Unes kõndijad ei muuda enamasti oma tegutsemisviisi – kui inimene pole näiteks varem unes kõndides uksest väljunud, siis tõenäoliselt ei tee ta seda ka edaspidi.

Kuidas ravida?

Enamjaolt tuleks unes rääkimisse suhtuda kui sageli esinevasse nähtusesse, mida muuta on üsna raske.

Lisasümptomid, mis unes rääkimisega kaasnevad, näiteks norskamine, hingamisseiskused, lastel ka suu kaudu hingamine, pingutatud hingamine une ajal või jalgade liigutamine iga mõnekümne sekundi järel, võivad viidata konkreetsele häirele, mida püütakse unemeditsiinis välja selgitada. Osal unehäiretel on ravi olemas.

Unes kõndimise vastu efektiivset ravi pole, kuid kuna see toimub sügavas unes kindlatel aegadel, siis on võimalik inimest äratada enne seda, kui ta tavaliselt tegutsema hakkab. Nii ei lange ta sügavasse unne ega hakka unes kõndima. Osa unes kõndijaid tunneb päeval väsimust, sest sügava une häiritus ei lase välja puhata. Tema korraks äratamine aga ei põhjusta enamasti järgmisel päeval väsimust. Tõsisematel juhtudel, kui inimesed väljuvad ka majast või sõidavad autoga, kaalutakse ravimite määramist, mis on mõnedel juhtudel aidanud.

Unehäirete seostamiseks depressiooni või ärevushäiretega peaks olema selgelt näha, et unehäire on tekkinud samal ajal, kui meeleolu muutus. Sellistel juhtudel tuleks pöörduda psühhoterapeudi või psühhiaatri poole, vajalik võib olla antidepressantravi või psühhoteraapia.

Epilepsia teatud vormile võivad viidata öised hood koos üksikute, enamasti samade sõnade ütlemisega. Niisugusel juhul tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

REM-une häire on seisund, kus kiirete silmaliigutustega une ajal tegutsevad inimesed oma unenäole vastavalt. Jääb mulje, et magaja võitleb kellegagi, ta võib oma voodikaaslast lüüa. Tihti esineb see häire just vanemas eas ning selle diagnoosimiseks on vaja uneuuringut.

Uneapnoele ehk magamisel tekkivale hingamiskatkestusele viitavad norskamine, lastel ka hingamisabilihaste kasutamine (roietevahemike või abaluupealsete lohkude sissetõmme), pingutatud, rahutu või suu kaudu hingamine. Uneapnoe korral kasutatakse positiivse õhurõhu ravi.

Häireteta une jaoks

* Tee endale regulaarne uneajagraafik!
* Hoidu alkoholist!
* Ära söö vahetult ega palju enne magamaminekut!
* Stressi korral pöördu psühhoterapeudi või psühhiaatri poole.
* Arvesta, et igal ööl vajab täiskasvanu 7,5–8 tundi und. 

Kas olen kuutõbine?

On levinud arvamus, et inimesed tegutsevad unes sagedamini just täiskuu ajal. Otsest seost unehäiretel Kuu faasidega pole, kuid on teada, et unes kõndimist soodustavad mitmesugused tegurid, mis inimest äratavad.

Ohutus ennekõike!

* Unes kõndimise ajal võivad inimesed end ära lüüa või millegi taha komistada, sest arvavad, et on kusagil mujal.
* Unes kõndijal peaks olema lai voodi.
* Eemalda toast lahtised mööbliesemed või muu, mis võib unes kõndijale ette jääda.
* Kui on oht, et inimene väljub unes kõndides majast, aitab ukse avamisest märku andev helisignaal.
* Ära ärata unes kõndijat raputades, sest sügavas unes võib inimene muutuda agressiivseks, arvates, et teda rünnatakse. Suuna teda, öeldes: “Mine voodisse tagasi!”, “Öö on!”, “Mine magama!”

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta juunikuu ajakirjas.

0 kommentaari