Jaga:     
Uudised

7 fakti oliiviõlist

Oliiviõli on suurepärane lisand suvistele salatitele ja tervislikum alternatiiv teistele toiduõlidele.

1. Oliiviõlil on tervistav mõju. Juba aastakümneid on uuritud Vahemere-äärsete maade elanike toitumisharjumusi, mis mõjutavad positiivselt nende tervist ja eluiga. Muu hulgas on nende toidus tähtis osa oliiviõlil, mida tarvitatakse ohtralt. Wageningeni ülikooli teadlaste 10 aastat kestnud uuring näitas, et Vahemere dieet koos tervislike eluviisidega vähendas varajase surma riski tervelt 50% võrra.
Toitumiseksperdid soovitavad päevas tarbida vähemalt kaks supilusikatäit oliiviõli. Tervistav mõju tuleb esile, kui asendada vähem mõjusad toiduõlid rafineerimata oliiviõliga. Oliiviõliga ei maksa siiski ka liialdada, kuna nii suureneb rasvade päevakogus liigselt.

2. Kõige kasulikum on külmpressitud õli. Oliiviõlisid jaotatakse kategooriatesse sõltuvalt tootmise viisist. Kõige rikkalikuma koostisega on esimese külmpressimise tulemusel saadud õli, mis kannab nime Extra virgin. Selles on säilinud kõikvõimalikud bioloogiliselt aktiivsed toitained.
Teise pressimise käigus toodetav õli kannab silti Virgin.
Järgmisena eemaldatakse lõhn ja värv, selle protsessi saadust nimetatakse rafineeritud õliks.
Vähese väärtusega on esimese pressimise jääkidest tehtud õli, kuhu pole kasulikke aineid eriti alles jäänud.
Viimaks tehakse nime Extra light kandvat õli, mis aga erineb toitainete rikkuselt Extra virgin õlist nagu öö päevast.

3. Oliiviõlis on kasulikud rasvhapped. Oliiviõlil on iseäralik rasvade koostis. See on üks väheseid toiduõlisid, millest tervelt kolm neljandikku moodustab oleiinhape (oomega-9).

Monoküllastumata rasvhapete sisalduse poolest jõuab oliiviõlile kõige lähemale rapsiõli 60%ga. Sojaõli sisaldab 50% ja päevalilleõli ainult 20% monoküllastumata rasvhappeid. Uuringud on näidanud, et nende rasvhapete tarbimise kasv toob kaasa halva kolesterooli taseme märkimisväärse languse organismis. Lisaks sellele on leitud seos oliiviõlis rikkalikult sisalduvate rasvhapete ja vererõhu alanemise vahel.

4. Kõiki oliiviõlisid ei tohi kuumutada. Extra virgin märgisega rafineerimata õlid on küll kõige kasulikumad, kuid seda ainult salatites ja kuumutamata roogades. Rafineerimata õli ei sobi pikaajaliseks kuumutamiseks, kuna selle tulemusel moodustuvad vähki tekitavad ühendid. Küpsetamiseks sobivad eelkõige rafineeritud toiduõlid.

5. Oliiviõli on luudele kasulik. Siiamaani on teadlased piirdunud küll loomkatsetega, kuid oliiviõli tarbimist on seostatud suurema kaltsiumisisaldusega veres. Peale selle aitavad vähemalt kaks oliiviõlis sisalduvat polüfenooli kaasa luude moodustumisele. Kreeka naiste seas tehtud uuring näitas, et suur kala ja oliiviõli ning vähene punase liha tarbimine on seotud suurema luumassiga.

6. Õige säilitamine hoiab kasulikke omadusi. Valgus ja kuumus hävitavad oliiviõli antioksüdantseid omadusi. Eelista õli, mis on pakendatud tumedast klaasist pudelisse ning on poes paigutatud otsese päikesevalguse eest kõrvale. Tavaliselt säilib värskelt villitud oliiviõli aasta kuni poolteist. Liiga jahedas hoitud oliiviõli kristalliseerub, mistõttu muutub selle välimus ja konsistents. Õli kvaliteeti see ei mõjuta, siiski tasub suuri temperatuurikõikumisi vältida, kuna need võivad maitseomadusi muuta.

7. Oliiviõli on hea seedeelundkonnale. Regulaarselt oliiviõli tarbivate rahvaste hulgas tehtud uuringud näitavad, et neil esineb vähem vähktõbe seedeelundkonnas, eriti mao- ja peensoolevähki. Vähivastased toimed tulenevad õlis sisalduvatest polüfenoolidest, millel on nii antioksüdantsed ehk rakkude kahjustumise eest kaitsvad kui ka põletikuvastased omadused. Mõned polüfenoolid võivad vähendada kahjulike bakterite arvukust seedetraktis.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta augustikuu ajakirjas.

0 kommentaari