Uudised

Mis on ÕNNE valem? 

Triinu Entsik-Grünberg, 4. mai 2018, 09:11
 PantherMedia/Scanpix
Kuidas tunda end õnnelikuna, on sajandeid püsinud küsimus. Õndsa rahulolutunde toovad õnnehormoonid, mida meie kõigi keha on suuteline tootma.

Endorfiinidele jõuti esimest korda jälile, kui uuriti opiaatide, nagu heroiini ja morfiini toimet organismis. Teadlased avastasid, et need ained avaldavad erakordset mõju pea- ja seljaajus olevatele retseptoritele, mille ülesanne on kanda edasi närvisüsteemi signaale. Opiaadid suudavad pidurdada või täielikult blokeerida valusignaali, mida need retseptorid edastavad. Jõuti järeldusele, et sellise mehhanismi olemasolu põhjus on see, et keha ise toodab opiaadilaadseid aineid – endorfiine.

Ülesanded

Samuti vastutavad endorfiinid meie õnne- ja rahulolutunde eest. Usutakse, et kehas luuakse rahulolutunne selleks, et inimene saaks aru, millal on millestki heast küllalt saanud – olgu selleks hea roog, seks või seltskond. Teiseks motiiviks on aga tekitada motivatsiooni neid heaolu põhjustajaid uuesti jahtida.

Lõviosa emotsioonidest ja ka mälestustest töödeldakse aju limbilises süsteemis, mille üks piirkond vastutab hingamise, seksuaalse rahulolu, aga ka näljatunde ja emotsioonide eest. Selles piirkonnas on rohkelt heaoluhormoonidele vastuvõtlikke retseptoreid ja kui neid endorfiiniga mõjutada, ongi võimalik rahuloluaistinguid esile kutsuda.

Nappus

Endorfiinide puudus võib tuua kaasa ka teatud vaimseid häireid, sh obsessiiv-kompulsiivne häire. Näiteks kui tavaline inimene peseb käsi, saabub varem või hiljem hetk, mil ta loeb selle tegevuse rahuldavalt lõpetatuks. Need, kelle keha ei tooda piisavalt endorfiini, ei pruugi sellist signaali õigeaegselt saada ning nad jätkavad kätepesu veel ja veel – kuni rahulolutunne lõpuks nendeni jõuab.

On teooria, et kõrvalekalded endorfiinide tootmises või retseptorite võimes neid siduda võivad põhjustada kliinilist depressiooni ja äkilisi tujukõikumisi. Samuti usutakse, et endorfiinid vastutavad ülemäärase raevu ja ärevushäirete eest. Kontrollitav ja stabiilne endorfiinide tootmine organismis on soovunelm, mis kunagi ei täitu. Inimorganismid on erinevad ning aju toodab ka endorfiine erinevalt, seepärast reageerivad inimesed samadele mõjuritele isesuguselt.

Veel usutakse, et endorfiinid on seotud platseeboefektiga. Kui neelad alla tavalise suhkrutableti, uskudes samal ajal, et see on just õige rohi sinu häda vastu, võib õnnestuda aju ära lollitada ja endorfiine tootma panna ning seeläbi päriselt heaolu- ehk tervenemistunnet kogeda.

Trenn ja tšilli

Valu ja stressi kõrval kutsuvad endorfiinide tootmist esile ka treeningud – eriti raskejõustik või intensiivne aeroobne tegevus (nt sprindid). Ka meditatsioon ja kontrollitud hingamisharjutused, näiteks tai chi, pilates ning jooga, aitavad organismis endorfiine vabastada. Sama efekt on ka akupunktuuril ja massaažil. Kindlasti nõustuvad kõik emad, et lapse sünnitamisel, millega kaasneb nii valu kui ka stress, on põhjust endorfiinil sekkuda. Ka kerge või mõõdukas alkoholi joomine soodustab õnnehormooni tootmist, samas tõsine napsutamine seda ei tee. Kapsaitsiin, mis annab tšillipiprale tulisuse, tingib tuld kustutava endorfiini tootmise kehas. Ka ultraviolettvalgusel on sama mõju – võib-olla sellepärast mõned solaariumiga üle pingutavadki?

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta juulikuu ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee