Uudised

Kas äikest tasub karta? (1)

Kai Siidirätsep, 30. aprill 2018, 11:00
 PantherMedia/Scanpix
Kas ilmaolud, eriti nende muutumine, mõjutavad tõesti tervist? Või on lähenev sünge pilvemassiiv pigem rõõmusõnum hüpohondrikele: taas on ettekääne virisemiseks!

Tervis Plussi küsimustele vastab Pärnu haigla südamearst Eha Lehtoja.

Kas ilmal on mõju inimese tervisele?

Keda mõjutab ilmamuutus füüsilisel tasandil enim?

On ilmselge, et krooniliste haiguste all kannatavad inimesed on ilmamuutuste suhtes tundlikumad, eriti südame-veresoontehaiguste põdejad. Seda põhjusel, et organism reageerib õhurõhu ja temperatuuri muutustele: koos nendega muutuvad vererõhk, südame löögisagedus ja ka hormoonide tase. Näiteks südamelihase infarkti tuleb rohkem ette järskude ilmamuutuste ajal, samuti on siis enam insulte.

Õhurõhu langedes kannatavad just madala vererõhuga haiged. Nad võivad tunda väsimust, nõrkust, võib esineda hingeldust. Enese aitamiseks sobivad looduslikud ergutid, näiteks roheline tee.

Õhurõhu tõus kipub tõstma ka vererõhku, pulss kiireneb. Inimene võib muutuda närvilisemaks, esineb peavalu. Sellisel puhul on mõistlik vältida liiga tempokat töötegemist ja muid pingutavaid ettevõtmisi.

Ka tuule tõus ennustab saabuvat ilmamuutust, siis võivad kimbutada liigeste ja lihaste valulikkus ning peavalu.

Mida soovitada vaevuste vähendamiseks?

Endaga paremaks toimetulekuks kehtivad lihtsad soovitused: puhake piisavalt, karastage end, viibige iga päev värskes õhus, liikuge küllaldaselt, sööge vaheldusrikast toitu ja hoidke kehakaal normis, vältige stressi, tugevdage immuunsüsteemi, ning kui teile on määratud ravimid, võtke neid korralikult!

Suvel on sagedamini äikest. Kas välgulöök on inimesele ohtlik?

Välgulöök on inimesele tõepoolest ohtlik. Pikselöögi ajal on voolutugevus lühiaegselt väga suur ja ka temperatuur välgulöögi piirkonnas tohutult kõrge. Sellepärast on pikselöögist tabatul hulgaliselt verevalumeid ja põletushaavu. Muuseas, verevalumid võivad kujult tihti meenutada taevas nähtavat välku.

Kõige ohtlikum on välgulöök südame rütmikale: tekkida võivad südame rütmihäired, on oht, et süda seiskub.

Samuti võib välgutabamus kahjustada närvisüsteemi kuni ajutise halvatuse tekkimiseni. Esineda võib kuulmiskahjustusi jm.

Ka siis, kui välgulöök tabab mõnd eset inimese lähedal, võib inimene surma saada. Seda põhjustab välgulöögi piirkonnas tekkiv ülitugev magnetväli, mis võib samuti südame seisata.

Kas iga välgulöögitabamus lõpeb surmaga? Kas tabamuse saanud inimesele peaks – ennast ohtu seadmata – esmaabi andma?

Õnneks kõik välgulöögist tabatud ei sure, eri andmetel kaotab elu vaid 5–10%.

Ning JAH – minge kannatanule appi, ärge teda kartke, teie enam voolu ei saa!

Ellujäämise võimalus on seda suurem, mida oskuslikum ja kiirem on esmaabi. Kui inimesel puudub südametegevus ja/või hingamine, tuleb alustada südamemassaaži ja kunstliku hingamisega ning kutsuda kiirabi.

Põletushaavade tohterdamisega pole nii kiire kui südamemassaaži ja kunstliku hingamisega. Põletushaavade ravi on pikaaegne.

Äikese võim ja vägi

Äike kui ilmastikunähtus on tornaadode kõrval üks võimsamaid. Muide, välgukartust nimetatakse keraunofoobiaks, müristusekartust aga tonitrofoobiaks.

Äike koosneb välgust ja müristamisest. Aristoteles arvas, et kõuekõmin tekib siis, kui üks pilv paisatakse vastu teist. Tänapäeva teadmiste järgi on pikne atmosfäärinähtus, mis avaldub rünksajupilvedes või pilvede ja maapinna vahel toimuvate sädelahendustena ning nendega kaasneva kõuekärgatusena. Äikesepilv peab olema küllalt suur, et oleks ruumi elektriväljade tekkeks ja nende laadumiseks. Laengute jaotumisel võivad pilve ja maapinna või pilvede vahel tekkida nii tugevad elektriväljad, et nende vahel toimub sädelahendus, mida kutsutaksegi välguks.

Kiirus ja vägi

Välgulöögil on tohutu võimsus: voolutugevus ulatub 200 000 amprini, õhk välgukanalis, mille läbimõõt küünib pliiatsi jämedusest kuni paarikümne sentimeetrini, kuumeneb kuni 30 000 kraadini, seega on viis-kuus korda palavam Päikese pinnast! Keskmise välguga võiks 100vatine pirn põleda rohkem kui kolm kuud. Kui kästakse midagi teha välgukiirusel, siis tähendab see tegevust 0,2–0,4 sekundi jooksul – just nii pikk on tavalise välgu eluiga. Selle ajaga jõuab aga elektrisäde liikuda pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess toimub nii kiiresti, siis pole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilve). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Hirmsa kõueraksatuse tekitab aga välgukanali järsul kuumenemisel tekkiv survelaine (plahvatus).

Üldtuntud on äikese kauguse määramise viis välgu nägemise ning müristamise vahelise aja abil: kolm sekundit kulub häälel ühe kilomeetri läbimiseks.

Ohud

Paljudel rahvastel on peajumalad kohakaasluse alusel ka piksejumalad, kes kasutasid välgunooli paha teinud alluvate karistamiseks.

Kuigi naised kartvat äikest rohkem, on ohvrite hulgas palju enam mehi (kuni 85%) – nemad peavad rohkem väljas töötama. Üks ohtlikumaid elukutseid oli varem kiriku kellalööja amet. Sajandeid usuti, et kellade helistamine hoiab äikese kirikust eemal. Enne Benjamin Franklini geniaalset leiutist – piksevarrast – sai ainuüksi Inglismaal kolmekümne aastaga oma tööpostil surma 103 kellalööjat.

Alates 1752. aastast on piksevardad päästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid.

Milline on siis õige piksekaitse? Kui varem arvati, et varda ots peab olema terav, siis viimasel ajal on “moes” tömbi otsaga vardad. Igal juhul tuleb metallvarras hästi maandada, vastasel korral on sellest rohkem kahju kui kasu.

Tervis ja kaitse

Parim viis end välgu eest kaitsta on elada majas, millel on head piksevardad. Looduslikeks piksevarrasteks on kõrged puud, eriti tammed, mida me vaarisad kutsusid piksepuudeks ilmselt heaks maanduseks oleva sügava juurekava tõttu. Neist puudest tuleks küll äikese lähenedes eemale hoida. Üldse pole hea varjuda lagedal väljal üksikute puude alla.

Samuti ei soovitata äikese ajal televiisorit vaadata, arvutiga töötada, seinatelefoniga kõnelda, isegi ahju kütta. Pikse ajal ujujad või paadiga sõitjad pole ilmselt midagi kuulnud elektriga kalapüügist. Tasase veepinna kohal on isegi ujuja pea heaks märklauaks.

Lähiäikese ajal tuleks istuda lohus, kraavis. Ohutuim koht on äikese ajal sõiduauto. Teatavasti liiguvad elektronid mööda metalli välispinda, vool maandatakse niiskete kummide kaudu.

USAs hukkub pikselöögi läbi aastas umbes 140 inimest, vigastatuid on neli korda rohkem, tabatuid aga kümme korda enam. Seega kaotab elu vaid iga kümnes pihtasaanu. Muide, on loodud isegi välgu- ja elektrilöögis ellujäänute rahvusvaheline ühing.

Fakte välgust

  • Ühe välgu elektriga saaks varustada aasta aega väikest linna. Kuidas aga vaid 0,2 sekundit kestvat sähvatust kinni püüda – see probleem on seni lahenduseta jäänud.
  • Välk toodab iga pauguga oma poolteist tonni lämmastikuühendeid (väetis!) ning ka osooni. Viimane on kasulik kõrgel atmosfääris, kahjulik aga maapinnal (kangem kui sinihape).
  • Mitmele inimesele on piksetabamus kasu toonud. 62aastane Edwin Robinson Maine’ i osariigist oli üheksa aastat pime. Äikese ajal puu varjus olles sai ta kõva matsu. Pärast pikka toibumist avastas ta, et on taas nägija.
  • Teine ameeriklane, elektrik Lõuna-Carolinast, ei karda pärast välgulööki enam pakast.
  • Igaks juhuks ei maksaks haigusi sel teel ravima hakata – nagu ütlesid me esivanemad: parem hoida kui oiata.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2011. aasta juuni ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee