Uudised

Tervisetähestik: N Neerud – paaris partnerid 

Marika Jürgenson, 30. aprill 2018, 09:00
 PantherMedia/Scanpix
Neerud töötavad käsikäes ja teineteist toetades. Kui üks neist väsib, hakkab teine tööle ka kaaslase eest.

Inimesel on kaks neeru, mis asetsevad kõhuõõne tagaseinas alumise roide kõrgusel, teine teisel pool selgroogu. Neer on rusikasuurune ja vähem kui paarsada grammi kaaluv oakujuline organ. Üldjuhul asetseb parem neer maksa tõttu sentimeeter-paar madalamal kui vasak.
Kumbagi neeru ümbritseb rasvapadjand, mis neid paigal hoiab. Kõhnadel võib see padjand aga muutuda liiga õhukeseks ning neer pääseb “hulkuma”. Neerud võivad liikuma hakata ka traumade tagajärjel.

Organismi filter

Läbi neerude toimub lakkamatu verevool. Verest puhastavad neerud välja üleliigse vee ja ainevahetuse jääkained, täites sellega oma põhiülesannet: reguleerida keha vedelikutasakaalu ning vabastada organism toiduga sisse söödud liigsetest sooladest, mitmetest mineraalainetest, hapetest ja teistest organismile kasutuks osutunud ainetest.

Verest välja filtreeritud üleliigse vee ja jääkainete organismist väljutamiseks moodustub uriin ehk kusi. Iga päev toodavad neerud seda kuni paar liitrit. Uriin koguneb neerude keskmes olevasse neeruvaagnasse ning liigub sealt omakorda kusejuha kaudu kusepõide.

Neerud, neist lähtuvad kusejuhad, kusepõis ja kusiti moodustavad inimese kuseteed. Kuseteede ülesanne on toota ja väljutada kehast uriini. Kusejuhad on kuni 30 sentimeetri pikkused lihaselised torukesed, mille funktsioon on juhtida uriini kusepõide. Põis on lihaseline ja väga elastne elund, mille roll on uriini kogumine ning selle kehast väljutamine kusiti kaudu.

Seotud vererõhu ja maksaga

Vedelikutasakaalu hoidjatena korrastavad neerud vererõhku. Neerud toodavad vererõhku reguleerivaid hormoone – kui neerude talitlus on häiritud, siis muutub ka nende hormoonide tasakaal ning vererõhk hakkab tõusma.

Kui neerud ei suuda organismist liigset vedelikku väljutada, muudab see südame töö raskemaks: verd tuleb pumbata vedeliku suurenenud vastusurve tingimustes ja vererõhk tõuseb.

Neerud toodavad ensüüm erütropoetiini, mis aitab punastel verelibledel valmida. Punased verelibled ehk erütrotsüüdid annavad suurema osa vere rakulisest koostisest. Nende vereliblede põhimassi moodustab hemoglobiin ehk verevärvik. Hemoglobiin kindlustab vere gaasitranspordi: ta seob enesega hapnikumolekule ja viib need rakkudeni ning vabastab rakud ärakasutatud hapnikust tekkinud süsihappegaasist. Seega on tänu neerude tõhusale tööle tagatud vere küllaldane hapnikutase.

Neerupaar töötab käsikäes maksaga. Eriti tõhusad on need organid koos vere jääkainetest puhastamisel. Otseselt mürkainete eraldamine on esmajoones rohkem maksa ülesanne ja neerud teevad tõhusat järeltööd. Näiteks alkohol on mürk, mille filtreerimine toimub maksas, ning ka selle kahjulik mõju avaldub eelkõige maksas. Kuid on mürkaineid, mida filtreerivad esmajoones just neerud.

Koostöös maksaga aitavad neerud kaasa ka kaltsiumi ja fosfori imendumiseks vajaliku ja seega luude tugevdamiseks olulise D-vitamiini tootmisele: see algab päikesekiirguse toimel nahas ning jätkub maksas ja neerudes.

Vajavad õigeaegset ravi ja kaitset

Kui neerud pole võimelised piisaval määral jääkaineid filtreerima, satuvad need tagasi organismi ning ajapikku tõuseb veres toksiliste jääkainete tase sedavõrd, et muutub tervisele ja elule ohtlikuks.

Neerude tervist võivad kahjustada bakterid, immuunsüsteemi häired, pärilikud probleemid, haigused. Neerude ja muude kuseteede kaasasündinud arenguanomaaliaid ja pärilikke haigusi on õnneks suhteliselt harva, kuid võrreldes teiste organisüsteemidega tuleb neid siiski rohkem ette. Ka tõrgetega töötava immuunsüsteemi tõttu tekkinud neeruhaigused pole eriti sagedased. Nende haiguste täpset tekkemehhanismi ei tunta: pole teada, mis põhjusel hakkab organismi kaitsesüsteem tootma antikehi omaenda organipaari vastu võitlemiseks. Põhjusteks peetakse stressi, kliimat, põletikke, nakkuskoldeid vm.

Põletikuga kulgenud ägeda angiini või muu ülemiste hingamisteede haiguse põdemise, aga ka kroonilise kurgumandlipõletiku tagajärjeks võib olla neerukahjustus. Selle tunnusteks on haiguse järel püsima jäänud nõrkus, halb enesetunne, väsimus, uriinihulga vähenemine, tursed, peavalu ja kõrgenenud vererõhk.

Neere kahjustavad ka diabeet, reuma, luupus, vererõhktõbi jm.

Kõige sagedamini põhjustavad neeruhaigusi aga kuseteedes võimust võtnud bakterid – tagajärjeks on äge kusepõiepõletik ja äge neeruvaagnapõletik. Korraliku ravi korral paranevad mõlemad ilma tüsistusteta. 

Aktiivsed kehaomased mikroobid

Kuseteede põletikke on naistel märksa sagedamini kui meestel, sest naistel on soolemikroobide levik pärasoolest kuseteedesse kehaehituse pärast hõlpsam kui meestel. Põletiku teket soodustavad alakeha külmetamine, nt külmal pinnal istudes, tuuletõmbus, märjad riided ning jalatsid, vähene vedeliku joomine, kohvi ja alkoholiga liialdamine, valed hügieenivõtted, aga ka intensiivne seksuaalelu. Nimelt võib aktiivne suguelu osal naistest kuseteid sedavõrd ärritada, et kujuneb välja põletik, mille tarvis on olemas koguni omaette diagnoos – nn mesinädalate põiepõletik (honeymoon cystitis).

Põiepõletikule viitavad sage ja valulik urineerimine, pakitsus ja valud alakõhus põie piirkonnas. Pakitsustunne või valud võivad olla pidevad või esineda vaid urineerimise ajal. Uriinis võib märgata vereliblesid. Palavikku on suhteliselt harva. Ravi saamiseks tuleks pöörduda perearsti poole.

Kui valud alakõhus kiirguvad selga, on põhjust kahtlustada, et infektsioon on kulgenud kõrgemale, neerudeni. Ägedal neeruvaagnapõletikul on äge kliiniline pilt: palavik, tugevad valud seljas neerude piirkonnas, mis tihtilugu kiirgavad kõhtu, tihenenud ja valulik urineerimine, uriinis võib olla ka verd. Valu ja vaev on suur, ravi saamiseks tuleb minna arsti juurde.

Soojust ja vedelikku

Et kuseteid haigustest säästa, tuleb eelkõige vältida külmetamist: valida riided vastavalt ilmale ning hoida jalad kuivad. Selg võib olla katmata ainult väga soojade suveilmadega, tuulistel, rõsketel ja jahedatel päevadel on miniseelikud, madala värvliga teksad ja nabapluusid liiga napid ega suuda alakeha jahtumise eest kaitsta.

Niiske ja külm kliima ei soodusta piisava hulga vedeliku, eelkõige puhta vee joomist ning seegi võib sageli olla põiepõletiku tekkepõhjus: n-ö seisev ja kontsentreeritud vähene uriin on põies hea pinnas mikroobide paljunemisele ja põletiku väljakujunemisele. Kui ei ole südame- või mõnda muud haigust, mis sunnib vedeliku tarbimist piirama, tuleks ööpäevas juua poolteist kuni kaks liitrit vedelikku. Just palava ilmaga tuleb ilmtingimata korralikult ja regulaarselt juua. Mida elavam on vedelikuvool kuseteedes, seda väiksem on võimalus põiepõletiku tekkeks.

Ka põiepõletiku ravis on eriti oluline võimalikult rohke vedeliku joomisega mikroobid põiest ja mujalt kuseteedest välja uhtuda. Head on taimeteed: kummel, leesikas, naistepuna, apteekides müüakse ka mitmesuguseid neeruteesid. Neerude puhul vastunäidustatud ravimteesid polegi, sest nende jookide peamine efekt on just läbivool, mis tekib, kui inimene tarbib rohkem vedelikku. Võib ka tavalist vett juua, samuti veega lahjendatud mahla – kanged mahlad võivad põhjustada neerukivikesi. Väga hästi aitab põiepõletiku korral lahjendatud jõhvikamahl, vedelikurohke ja vitamiinirikas on arbuus.

Neerude säästmiseks tuleks vähem süüa soolaseid, kolesteroolirikkaid ja rasvaseid toite.

Allikas: neeruarst Madis Ilmoja.

Loe lisa www.neer.ee.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2011. aasta maikuu ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee