Uudised

Puuvilju ja ei midagi muud? 

Robert Aps, 29. aprill 2018, 11:00
 PantherMedia/Scanpix
Maailmas kogub populaarsust taimetoitlusest veelgi äärmuslikum eluviis, mille järgijad nimetavad ennast puuviljatoitlasteks. 

Kanada näitlejanna Stacey Barrington on saanud end juba 2008. aastast täie õigusega fruitarianiks ehk puuviljatoitlaseks nimetada, sest tema igapäevane menüü on koosnenud peamiselt mahlakatest viljadest. Oma piiratud dieedi teemal blogi pidav Stacey ei ole oma ekstreemse toidusedeli tutvustamisega kindlasti hüüdja hääl kõrbes. Puuviljatoitlust on järginud näiteks Mahatma Gandhi. Tema pidi küll kaasasündinud haiguse ägenemise tõttu pärast viit aastat tavalise toidu peale tagasi minema.

Taimetoitluse alaliik

Puuviljatoitlastel võivad olla ka religioossed motiivid. Mõned usuvad, et Aadam ja Eeva sõid vaid puuvilju ja just sellisena on kogu inimkonna toidulaud ette määratudki. India džainistid ei soovi tappa maailmas ühtki elusorganismi ning on seega sunnitud sööma ainult puudelt langenud vilju. Internetist võib leida arvukalt puuviljatoitlaste päevaraamatuid, foorumeid ja infoportaale. Leidub inimesi, kes on enda jaoks puuviljadest toitumise alles avastanud, kuid on ka neid, kelle kõhtu on värsked fruktid täitnud juba üle kümne aasta.

Puuviljatoitlus on üks taimetoitluse alaliike, ent ühesed reeglid puuduvad. Puuviljadeks peavad nad enamasti lihakaid ja seemneid sisaldavaid vilju, nagu ploomid, õunad ja virsikud. Samas liigitavad nad puuviljade alla ka teisi vilju, mida tavaliselt kulinaarsest vaatenurgast puuviljadeks ei peeta. Muu hulgas võidakse tarbida marju, paprikat, tomatit, kurki, pähkleid ja seemneid. Reeglitest on puuviljatoitlaste hulgas sama palju arusaamu nagu erinevaid puuvilju maailmas. Mõned söövad ainult neid frukte, mis on ise maha kukkunud. See tuleneb nende soovist taimele toidu kogumise käigus mitte viga teha. Teised ei söö seemneid, kuna need on aluseks uutele taimedele. Leidub puuviljatoitlasi, kes ei ütle ära mitmetest kaunviljadest. Mõned lähevad nii kaugele, et lubavad endale kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett, oliiviõli ja isegi šokolaadi.

Toored puuviljad

Viis aastat tagasi luges Stacey Barrington Douglas Grahami raamatut “80/10/10”, mis andis talle esimest korda mõtteainet taimetoitluse kohta. Talle hakkas meeldima idee, et enamik kaloritest võib pärit olla väherasvastest puuviljadest. Kaks aastat järgis ta näpuga toortoidusedelit, et end paremini tunda ja tervist turgutada. Kaalukauss langes lõplikult puuviljade kasuks 2008. aastal, kui ta mõistis, et suurema hulga värskete fruktide söömine on talle ainult hästi mõjunud. “Tol aastal sain aru, et mul on pehmem, siledam ja puhtam nahk ning palju rohkem energiat. Kehakaal oli samuti tervislikumaks muutunud,” räägib muu hulgas näitlemiskoolitusi korraldav Barrington. “Minu jaoks tähendab puuviljatoitlus seda, et üle 90% päevas saadavatest kaloritest tuleb värsketest puuviljadest. Kui mul tuleb isu, võin süüa tooreid pähkleid ja rohelisi lehtköögivilju.”

Stacey leiab, et toidusedeli muutmine on tema jaoks olnud üllatavalt kerge ja pole suuri ohvreid nõudnud. “Küpsetatud ja keedetud toitude järele tuleb isu ainult emotsionaalsetel põhjustel. Ilmselt on siin tegemist keha mäluga,” tunnistab näitlejanna. Sarnaselt paljude taimetoitlastega sööb Stacey hooajalisi vilju. “Minu tüüpiline päevamenüü varieerub väga palju. Enamasti söön neid vilju, mis parajasti käesoleval aastaajal saadaval on. Talvel sõin ma palju banaane, datleid, punaseid greipe ja külmutatud duriani. Mul ei saa durianist kunagi isu täis! Eelmisel suvel olid mu igapäevased lemmikud mustikad. Praegu söön ma hommikul väikest mõõtu arbuusi, lõunasöögiks võtan ette 5–6 banaani ja õhtusöögiks on mul 3–4 suurt apelsini. Restoranis küsin ma esmalt puuviljavalikut ja kui seda pole, siis tellin toorsalati küpsetest avokaadodest valmistatud salatikastmega. Valan ise vegan-kastet peale, kui neil seda pole,” selgitab Barrington. “Peale durianide on mu lemmikuteks banaanid ja datlid. Kunagi olin suur avokaadode fänn, aga enam need nii isuäratavad ei tundu.”

Puuviljade söömine võib lihtne olla, kuid tavatu eluviisi mõistmine ei ole alati kergete killast. “Enamik mu perekonnast, sugulastest ja sõpradest toetab sellist eluviisi. Olen märganud, et mul on käputäis sõpru ja sugulasi, kes ei kutsu mind enam välja sööma. Neil on ebamugav süüa sooja toitu ja juua klaasikest alkoholi, kui mina tellin ainult puuvilju ja vett. Seega naudin ma nende seltskonda, kes toetavad mu valikut,” selgitab Barrington. “Ma arvan, et mu perekond ja sõbrad võtavad seda kui huvitavat eksperimenti. Mitmed mu sõbrad on hakanud taimetoitlaseks ja peaaegu kõik tuttavad räägivad, kuidas nad nüüd rohkem puuvilju söövad.”

Näitlejanna tõdeb, et tema elu on muutunud lihtsamaks ja õnnelikumaks. Sooja toidu, loomsete produktide ja alkoholi vältimine on teinud kõik poeskäigud võrdlemisi kergeks. Suurim pluss on see, et enam ei pea ühtki rasvast panni puhtaks nühkima!

Mõju tervisele

Mida teeb selline dieet tervisega? “Tervisele on see mõjunud ainult positiivselt. Kunagi vaevlesin kolm-neli korda aastas külmetushaiguste või gripi käes, aga nüüd jään haigeks ainult korra aastas, kui sedagi. Mu nahk on tervem ja mul ei ole enam kehalõhna, ma ei pea nüüd isegi deodoranti kasutama! Mu juuksed ja küüned kasvavad jõudsamalt ja hambad on lausa täiuslikud,” kiidab Barrington dieedi toimet.

Toitumisteadlased ei jaga aga seda arvamust ja manitsevad, et täiskasvanud ei tohiks olla puuviljatoitlased liiga pikka aega järjest. Lastele ja noortele on see nende sõnul aga täiesti sobimatu. Puuviljatoitlus on veelgi piiratuma valikuga kui taimetoitlus, mistõttu toitainete puudus kasvab veel enam. Columbia ülikooli terviseedenduse programmis on märgitud, et selline menüü tekitab organismis kaltsiumi, valkude, raua, tsingi, D-vitamiini, enamiku B-rühma vitamiinide ja asendamatute rasvhapete kroonilise puuduse. Sellised toidupiirangud võivad viia sotsiaalse isolatsiooni, toidualaste kinnisideede ja kontrollimatute söömishoogudeni. B12-vitamiini ei ole mitte üheski puuviljas, seda saab looduslikult vaid loomsetest saadustest, nagu liha, muna, piim ja kala. Lastele võib saada puuviljatoitlus saatuslikuks, kergemal juhul tekitab see ränga energiapuuduse ja aneemia. Rangete piirangutega toidukuuri ei tohi ette võtta rasedad ja mõne kroonilise haiguse põdejad.

Mis on durian?

Durian on ümmargune teravate okastega kaetud troopiline puuvili, mis pärineb Malaisiast. Kodumaal on see tõeline delikatess, kuid omapärase kanalisatsioonilõhna meenutava “aroomi” tõttu on frukti keelatud mõnede riikide avalikes hoonetes süüa. Nimelt võib pikantselt ebameeldiv hõng kinosaalidest ja poodidest kõik kliendid minema peletada. Peamiselt süüakse duriani värskelt, aga samuti sobib see suurepäraselt lihatoitude ja piimakokteilide sisse maitset andma. 

Kommentaar
Puu- ja köögiviljad tavamenüüsse!

Tiiu Liebert, toitumisteadlane

Tegu ei ole uue dieediga, aga kui mõni kuulsus hakkab seda järgima, muutub see taas populaarseks. Puuviljatoitlasi kimbutavad samad ohud mis taimetoitlasigi, kuid need on tunduvalt suuremad.

Vitamiinid ja mineraalained. Puudu jääb paljudest vajalikest mineraalainetest. Vitamiinide poolelt on kõige ohtlikum D- ja B12-vitamiini defitsiit. Kaltsium ja D-vitamiin on vajalikud tugevate luude tekkeks, raud hemoglobiini koostises hapniku transpordiks rakkudeni, et need oleksid võimelised energiat tootma. B12-vitamiin mängib suurt rolli DNA sünteesis ning selle defitsiit võib esile kutsuda depressiooni ja mälu halvenemist.

Puudujääkidest tulenevaid ohtusid kõrvale jättes peab küsima, kas meie kauplustes on puuviljade valik piisav. Ei ole meil ju California kliimat ja sealset laia fruktide valikut. Ei tohiks unustada, et puuvilju pritsitakse agrokemikaalidega ja nende jääke jääb ka viljadesse. Äärmisel juhul võib vahel puuviljapäevi teha, ent kõige õigem on suurendada eeskätt köögiviljade, aga ka puuviljade hulka igapäevases toidusedelis.

Artikkel ilmus 2015. aasta Tervis Plussi aprillikuu ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee