Jaga:     
Uudised

Vesiaeroobika on MEHINE!

Basseinis ratast väntavad või nuudlitega harjutusi tegevad mehed pole Tartu Aura keskuses enam mingi haruldane vaatepilt. Tervis Pluss käis küsimas, kuidas esmapilgul naiselikuna tunduv vesiaeroobika mehed ära võlus.

Kell on pool üheksa õhtul ja seltskond mehi tõstab spinningurattad vette. Järgmise kolmveerandtunni jooksul jõuab meeste ilme väljendada nii rahulolu kui ka kerget kannatust. Treener Helen Hade kinnitab mikrofoni ja istub basseini veeres ka ise ratta selga. Meeste pilgud pöörduvad juhendajale. Läheb lahti!

Esimesed julged

Mõte, et meestel võiks olla oma vesiaeroobikatreening, tekkis Aura keskuse juhatajal Tiia Teppanil juba enam kui viis aastat tagasi: “Käisin Itaalias vesiaeroobikafestivalil ja sealt jäi kummitama üks hästi huvitav tund, kus vees olid spinninguratastel ainult mehed. Nad olid jube rõõmsad ja hakkajad. Koju jõudes arvasin, et võiksime Eestis ka proovida, aga tollal ei võtnud keegi sellest mõttest kinni.”

Aeg sai küpseks möödunud aastal, kui ujula juhiks tuli Talis Preiman. “Analüüsisin vesiaeroobikatundide külastatavust ja selgus, et naisi käib seal hästi palju. Mehed käivad ujumas, aga vesiaeroobikatundides mitte. Mõned üksikud julged mehed siiski olid naiste vesiaeroobikatunde külastanud, müts maha nende ees. Mõtlesime, et kui teha meestele midagi eraldi, siis ehk tekib julgustav kambavaim,” räägib Talis, kes kohe ka ise spinningurattal trenni alustab.

Talis Preiman võttis ühendust spordihuviliste meestega, kes osalevad programmis “Mehed liikuma”, ja koos korraldati üks vesiaeroobikat tutvustav näidistreening. Kõik osalised täitsid pärast küsitluslehed, ja mis selgus – Eesti mees on vees harjutusi tehes sama rõõmus kui itaallane. Nii leidis meeste vesiaeroobika oma koha Aura keskuse treeningplaanis.

Juba enne vesiaeroobikatunni algust basseinis ujumismeetreid kogunud “Mehed liikuma” eestvedaja Siim Ausmees leiab, et poole aastaga on Tartu meeste mõtlemises toimunud muutus. “Kui esimestel kordadel olid siin ainult meie rühmituse liikmed, siis praegu on väga palju neid, keda ma ei tunne. Tähendab, idee on jõudnud kohale ja asi töötab.”

Algul oldi küll üsna suure tähelepanu all. “Kui veepargist tulid mingid tegelased ujulasse, siis nemad vaatasid küll väga pika pilguga, mis siin toimub. Just mehed vaatasid,” muigab Ausmees. Ikka ju kiputakse arvama, et vesiaeroobika on pigem naiste ala? “Mul küll mingit valehäbi ei ole. Oma Tartumaa meeste aktiivgrupiga oleme sel aastal teinud nii Pilatese treeningut kui bodypumpi. Need on ju ka justkui naiste alad, aga tegelikult läksid kõik need stiilid meestele väga peale.”

Ratas, hantlid, poksikindad

Treener Helen kutsub mehi üles järjekordsele vahespurdile. Pedaalitallajate nägudest on näha, et viilijaid siin ei ole. Ja siis veel üks spurt. Kui tunni algul jõuti natuke naljagi visata, siis nüüd on asi naljast kaugel. Ujula juht Talis ütles ennist, et kui teha vees rattaga trenni ja olla poole kehaga veest väljas, siis koormus on selline, et lähed higiseks. Praegu paistab see hetk käes olevat.

Treeningu lõpuni siiski ratta selga ei jääda. “Alustasime spinninguratastega, sest see meeldib meestele kõige rohkem. Aga siis hakkasid mehed nõudma ka muid vahendeid. Meil on venituskummid, nuudlid, poksikindad, hantlid, kasutame kõiki. Et ujula juht ise käib ka nendes tundides, siis temalt tuleb alati treenerile head tagasisidet,” ütleb Tiia Teppan.

Järgmisena võetaksegi seekord kätte hantlid. Täna on siin üks mees ka täiesti esimest korda. Viljar Nurk pani ujumas käies tähele, et mingi grupp mehi müttab vees võimelda, ja tuli ka proovima. “Ikka on ju vahel vaja tavapärasele treeningule natuke vaheldust ja uusi asju katsetada. Ma olen käinud vaheldust otsimas ka naiste aeroobikatunnis. Arvan, et nende meeste julgus uusi asju katsetada on väga positiivne.”

Donald Kiidjärv on meeste vesiaeroobikas käinud algusest peale ja leiab, et seda tegevust ei saa kuidagi pidada ebamehelikuks: “See tehtigi ju meestele, nii ei saa mingit tõrget tekkida. Kui midagi sellist kuulutatakse välja spetsiaalselt meestele, siis on kergem tulla. Ja kunagi hiljem pole võib-olla vajagi enam eraldi treeninguid, sest valehäbi on ületatud.”

Mahv on hea

Kui hantlite asemel tuleb võtta nuudlid, jääb Kiidjärv hetkeks “viilima”, et vastata küsimusele, miks ta eri võimaluste seast just vesiaeroobika on välja valinud. “Ma käin ühes teises kohas veel, teen jõutrenni ja jooksen, eks neid asju on natuke keeruline võrrelda, sest vees tajud oma keha teisiti. Tuttavate reaktsioonid on olnud väga erinevad, arvatakse, et mis seal basseinis siis nii väga teha annab, aga mahv on 45 minuti kohta ikka väga hea. Meil on ju selline treener, kes ei lase hetkegi lõdvemalt võtta,” kiikab mees Heleni poole, sest on viimane aeg teistega ühineda. Enne veel aga üks soovitus meestele. “Mis on meestel kõige suurem häbenemise koht – kõht. Tahad ju kogu aeg käia ringi nagu macho. Ja siin trennis on su kõht õnneks vee all,” muheleb Kiidjärv.

Helen Hade pelgas algul pisut, kuidas mehed tema tunniga kaasa tulevad, aga kartused osutusid asjatuks. “Ma näen, et mehed tahavad ise nii hirmsasti tööd teha, naiste puhul vahel tundub, et nad justkui kohustusest käivad trennis. Mehed tulevad ja teevad isuga ja mõni pingutab tõesti viimseni. Naised võtavad vahepeal natuke kergemalt.”

Ka treeneri kohta võib öelda, et ta pingutab viimseni, higipiisad pärlendavad laubal ja tempo ei lange. “Ma saan neilt nii palju emotsioone tagasi, et teisiti ei olegi võimalik trenni läbi viia. Ja eks meeste trenn olegi natuke tempokam kui naistel. Algul arvasid mõned nooremad mehed, et mis see vesiaeroobika siis ära ei ole. Pärast hingeldasid – oleks me teadnud, et see nii raske on. Minu meelest on meeste jaoks praegu kõige põnevam vahend nuudel. Kui naisel trennis mingi harjutus välja ei tule, siis ta kõigepealt vaatab ringi, kas keegi nägi, ega üritagi enam. Aga kui mehed nuudli pealt maha kukuvad, siis nad naeravad ja sõber kõrvalt ütleb, et mul ju ka ei tule välja. See on hästi armas ja siis nad üritavad uuesti teha, nad ei karda. Ja on ka arengut näha.”

Tund on lõppenud, jonnakad nuudlid rändavad kasti tagasi. Nüüd on aeg sauna minna ja natuke isekeskis suhelda. Aga kas täna esimest korda nuudliga maid jaganud Viljar Nurk tuleb tagasi? Enne trenni uskus ta, et ehk saab ikka normaalse koormuse kätte, kui hoolega kaasa teha. “Päris huvitav kogemus,” ütleb mees tunnustavalt. “Kohati oli raske, vahepeal sai natuke nalja, pingutust oli päris palju. Ratas võttis ikka keti täielikult maha. Ma arvan küll, et tulen veel. Tundub päris mehine värk.”

Sama arvab ka ujula juht Talis Preiman: “Nii kaua, kuni ma ise ei olnud selle asja sees, arvasin, et naised trallitavad niisama, ega seal midagi rasket ole. Aga kaasa rääkida võiks siis, kui oled ise ära proovinud. Ja seda ma võin küll garanteerida, et kõik, kes teevad trenni südamega, tahavad ka järgmine kord tulla. Sama koormuse saamiseks peaks ujuma 30–40 minutit, aga kas ilma treenerita viitsime seda teha? Treener hoiab meid liikumises ja naaber ka, sest kes siis ei tahaks teisest mehest parem olla.”

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2011. aasta aprilli ajakirjas.

0 kommentaari