3
fotot
Jaga:     
Uudised

Tossul ja tossul on vahe!

Olen alati aktiivselt sportinud aga viimased viis aastat eelkõige spordiklubide ning jooksu maailma avastanud. Tean, et iga ala juures on oluline ka esmapilgul tühisena näiv probleem, mida küll selga ja jalga panna, aga isegi harrastaja spordivarustuse tähtsust hakkasin mõistma ligi aasta tagasi.

Vaatamata oma praktilistele ja moekatele trennikomplektidele, seisin eelmisel aastal esmakordselt silmitsi vigastusega, milles mängisid ilmselt rolli ka valed jooksutossud. Minu möödunud suve alguses tekkinud plantaarfastsiidil oli kindlasti teisigi põhjuseid, aga üheks neist võib pidada ka tosse, mis mu kõrget jalavõlvi ei toetanud. Tulemuseks oli pikk trennipaus, tüütu tegelemine vasaku jala valuga ja pikk taastumine, mis nurjas mu sügiseseks poolmaratoniks seotud sihid.

Teadmise, et mu tossud ei pruugi parim valik olla, sain pärast vigastust Jooksueksperdis testi tehes. Minu mitmeid aastaid tagasi ühest USA Nike'i outletist ostetud tossud olid küll spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud ja heas korras, aga minu jalgade jaoks on loodud oluliselt paremaid versioone. Jooksueksperdis tehtud katsetuste tulemusena jõudsin Asics Gel Kayano 24 tossudeni, mis spordipoes sörkides mugavad ja äärmiselt pehmed tundusid. Nendega jooksmise ainsa miinusena nimetas jooksuekspert kiirust ehk Kayanode vedrustus aitab küll jooksu nautida ja ideaalis ka vigastusi vältida, aga head aega nendega ei arenda. Minu jaoks on see hetkel aga tuleviku teema, sest esmalt laon uuesti baasi ja siis kasutan ilmselt teisi jooksutosse kiiruse tuunimiseks. Seega on mul uued ja minu vajadusi arvestavad tossud ning aprillist alustasin oma imekenade virsikutooni Asicsitega kruiisimist... :)

Spordiklubide rühmatreeningute ja harvade jõusaalis käimiste tarbeks on mu pikaajaliseks kaaslaseks olnud samuti Nike'i saalitreeninguteks mõeldud tossud. Ma ei ole osanud nende puhul millegi üle kurta - need on piisavalt pehmed ja mugavad. Kui üldse viriseda, siis selle üle, et vahel kipuvad nende tallad saali põrandal libisema ja üdini aus olles, on ka kena roosa värv neilt maha kuluma hakanud!  

Hiljuti sain endale aga Reeboki kõige uuemad kõik ühes treeningtossud Reebok Speed TR 2.0. Kuuldavasti on need jalatsid disainitud spetsiaalselt treenijale nagu mina ehk inimesele, kes armastab mitmekülgseid trenne ja ei soovi igaks tunniks erinevaid tosse soetada. Reebok on uute tossude puhul pannud rõhku jala toestamisele, stabiilsusele ja jalanõu painduvusele, et treeningutes oleks võimalik igas suunas liikuda.

Otsustasin, et annan minu jaoks uuele brändile võimaluse ja mõned nädalad on minu rühmatreeningute trennikaaslaseks olnud vaid Speed TR tossud. Esialgu olid need tossud harjumatud, kuna kitsama lõike tõttu on need rohkem ümber jala. Samas on jalal ruumi hingata ja tihedam kontakt tossuga on senistes treeningutes jalale stabiilsuse taganud. Kui oma eelmiste tossude puhul kogesin libisemist, on Reeboki Speedid selles osas vankumatud - nende tallaalune on libisemiskindel aga ei takista liikumist. Mulle meeldib musta värvi tossude minimalistlik välimus ja kuna Speed TR 2.0 on pea täielikult tekstiilist, ei hakka jalgadel palav. Tosse on ilmselt ka kerge hooldada, kuna need kuivavad kiiremini. Seni olen rahul ja ei välista, et Nike'id pensionile saadan... 

Mõned kuud tagasi käisin ka Trismile klubi organiseeritud jooksutehnika loengul. Seal sain samuti kinnitust, et õige jooksujalats on väga oluline ja oma varustust tasub hoolikalt valida, hooldada ning õigel ajal välja vahetada. Parem karta kui kahetseda, sest vigastustega tegelemine on kordades ressursikulukam kui õigeaegne tegutsemine ja kulutused. 

Loe Kadri Kütt'i blogi http://emotionseeker.com/.

0 kommentaari