Jaga:     
Uudised

DISCGOLF: sõltuvust tekitav kettagolf!

Kettagolf ehk discgolf on ala, mille pärast innukad kepikõndjad on kepid nurka visanud – ketast lennutades kõnnivad nad rohkem. Mänguväljakud on kohati nii rahvast täis, et tuleb viskejärjekorras oodata. 

Eri spordialasid harrastanud Margus Mustonen jõudis discgolfi juurde juhuslikult nelja aasta eest. “Esimese viske tegin uudishimust Viljandis. Juba järgmisel päeval laenasin Kõrvemaal kettad ja proovisin mängida. Ketta lend tekitas hasarti ning soovi seda meistrite kombel kaugemale ja täpsemalt lennutada.”
Nüüd on harva päevi, kui Margus mängima ei jõua. Ta kirjeldab, et keha hakkab siis justkui sügelema ja läheb pingesse. “Me käime ka talvel ja pimedas mängimas, vahet ei ole, mis ilm on. Kogu aeg oleme metsas!” Aegviidus elades sai Margus Kõrvemaa keskuses mängida. Tol ajal oli korvidega rada küll olemas, kuid see seisis jõude. “Tegime diili, et käime mängimas ja hooldame samas ka rada.”

Erinevaid kettaid proovis mees esialgu kogenumate mängijatega, tehnikat õppis internetist ja käis rohkelt katsetamas. Vaikselt kogunes tema ümber huvilistest sõpruskond, kes higi-, vere- ja pisaravabast kettagolfist ning mängurõõmust sõltuvusse sattusid. “Saime pundi kokku ja panime klubi nimeks KAKK – Kõrvemaa Aegviidu Kettaklubi. Teiste jaoks olemegi Kakulised.”

Algaja stardipakett

Kettagolfiga alustamiseks on erinevaid võimalusi: proovid sõbra või tuttava kõrvalt, kes juba mängib, uurid lähimast klubist või hoiad silma peal pakutavatel koolitustel. Mustonen leiab, et kõige tähtsam on tahe. “Teatud piirini on iseõppimisel abiks Youtube. Juhendajaid leiad ka lihtsalt rajale mängima minnes. Discgolfis on reeglina väga sõbralik seltskond.”

Kettaid saad laenata klubidest, prooviks võid kasutada kaaslase omi või endale ka stardikomplekti soetada. Algajale sobivad kergemad ja pehmemast plastist kettad. Esialgu piisab kolmest: putter, keskmaa- ja kiirem kaugmaaketas. “Esimese paari korraga on selge, kas sulle meeldib rohkem eest- või tagantkäevise, ja selle põhjal saab sulle juba ka erinevaid kettaid soovitada.”

Edasijõudnutel on ketaste valikul mitmeid lähenemisi, mõni eelistab mängida 10, teine aga 25–40 kettaga. Kui kettad on sisse mängitud ja tunned neid kui oma kümmet sõrme, kindlustab see hea tulemuse igas olukorras.

Kettaid leiad spordivarustuse poodidest, aga ka supermarketitest, kuid jälgi, et neil oleks märge “PDGA approved”. “See annab garantii, et tegemist pole suvalise potikaanega. Spordiala populaarsuse kasvuga on turule tekkinud igasuguseid proovijaid. Risk on selles, et kehv ketas rikub mänguisu täielikult ja ka võistlustele ei saa sellisega minna.”

Mitte lihtsalt lendav taldrik

Ketaste põhiline erinevus seisneb kujus ja sellest tulenevalt lennuomadustes. Laias laastus on põhilisi kettaid viis. Putter on laia servaga ketas, mida kasutatakse peamiselt viimase viske tegemiseks korvi, kuid see sobib ka teisteks viseteks. Putterist järgmine on approach- ehk lähenemisketas. Seda kasutatakse lühemateks, kontrollitud viseteks. Järgneb keskmaaketas ehk midrange-ketas, mis on ka kõikidel mängijatel kotis olemas. Kaks viimast loetelus on pikema lennuga fairway ja driver. Kitsama servaga, terav ja kiire driver sobib pikkadeks viseteks ning seda kutsutatakse ka distantsikettaks. Driver vajab lennuomaduste esiletoomiseks ja töölehakkamiseks kõige rohkem pingutust ehk korralikku tõmmet.

Paljude, kuid mitte kõikide tootjate ketastele on märgitud lennuomaduste numbrid. Need võivad tootjati erineda, aga üldjoontes õpid sa kiirelt neljakohalisest numbrikombinatsioonist ketta kiirust, hõljuvust, pööret ja hajuvust välja lugema. Lisaks kõigele mainitule erinevad kettad veel ka plasti poolest.

Alguses tekib hasart osta ägeda välimusega kettad, aga arvestama peab, et nende välimus pole peagi enam sama, kui need on vastu maapinda, kive ja puid lennanud. “Algajatel ei tasu karta kasutatud ketaste soetamist. Need on soodsamad ja mõnikord leiab just nii selle õige. Isegi tõsisemad harrastajad otsivad neid, et kohe mõnus lennujoon saavutada. Kui ketas saab natuke n-ö peksa, tulevad selle õiged omadused esile.”

Mängides peab sobiva ketta valikul peale raja nüansside arvestama ka ilmaga, et konkurentidest õigemini otsustada. Mustonen rõhutab, et suures osas on discgolf ajumäng. “Ainult toore jõuga kaugele ei jõua – arvestama peab oma võimeid, raja iseloomu ja ilmaolusid.” Mida paremaks muutuvad sinu oskused ja mida enam tunned oma kettaid, seda osavam oled igal rajal.

Mängides keha vormi

Mõne aasta eest oli radadel rahulikum mängida, nüüd võib juhtuda, et viskeks peab järjekorras ootama. Populaarsematel radadel tuleb tipptundidel ettevaatlik olla, et ketast ohtutult lennutada ja ka ise turvaliselt koju jõuda.

Discgolf kui ajaviide või sportlik harrastus ei küsi vanust. Radadel on ühtmoodi võrdsed nii lapsekasvu kui ka pensioniealised huvilised. Karta ei tasu – uus mängija võetakse reeglina hästi vastu ja aidatakse ka esimesed visked teha. Kettagolfi mängimine ei eelda varasemat sportlikku kogemust, aga mõningane vastupidavus tuleb kasuks. “Sa peaksid jaksama oma kotti kanda ja vaim ei tohiks füüsilisest koormusest väsida. Igasugune üldfüüsiline tegevus on hea ja annab toonuse, et näiteks pika võistluspäeva lõpus veel terav olla,” ütleb Mustonen.

Rajad on eri pikkusega, lisaks tuleb kõndida ühelt viskealalt järgmisele, kettale peab järele minema, teinekord mäkke ronima jne. Mängides läbid korralikult kilomeetreid. “Sportlikust uudishimust olen jälginud läbitud distantse ja samme. Mul tuleb 18 000–20 000 sammu ühes päevas, liikumises on kogu keha. Meil on klubis ka naisterahvad, kes varem kepikõnniga tegelesid. Nüüdseks on kepid nurka visatud, sest discgolf on sama ajakulu juures efektiivsem ja lõbusam. Samas ei ole discgolfis pulss punases ega veremaitset suus, vaid toimub pidev mõõdukas liikumine.”

Vigastusi kettagolfis üldiselt ette ei tule. Ainuke asi, millega võib endale haiget teha, on vale visketehnika. “Öeldakse, et kui tuled mängimast ja kuskilt valutab, oled midagi valesti teinud. Suurim viga on liigse jõu rakendamine ja liigutuse järsk lõpetamine, n-ö lukustamine. Oluline on, et liigutused oleksid lõpuni välja sujuvad. Selleks, et ketas korralikult lendama saada, peab sellele korraliku hoo sisse andma, ehk kogu lend sõltub sellest, kui kiiresti ketas õhus pöörleb. Seda nii eestkäe- kui ka tagantkäevisetel.”

Mõningane eelis on neil, kes on tegelenud käsipalli, squashi ja teiste aladega, kus ranne on liikuv ning on vaja ka jõudu. Visketehnika areneb aja jooksul ja sõltub eelkõige mängukordade arvust. Tasub katsetada eri asukoha ja raskusastmega radu, võtta aega ning leida enda jaoks sobiv lahendus.

Lumepalliefekt

Kettagolf ei ole ainult suvine spordiala, mängimas käiakse aasta ringi, ka pimedas ja lumega. Ketaste külge kleebitakse LED-tuled, mis muudavad pimeduses mängimise omaette maagiliseks kogemuseks. “Eestis on selles mõttes hea, et 100 kilomeetri piires võib kogeda väga erinevaid ilmaolusid. Ma ei ole ise kaugeltki kõigil Eesti radadel käinud, aga mulle meeldib, et nii algajale kui ka edasijõudnule on valik väga mitmekesine.”

Suurematel võistlustel osalemisest on discgolfis saamas privileeg, sest radade arv määrab osavõtjate koguhulga. Ala populaarsuse pärast võib kohast kergesti ilma jääda. “Ma tunnen ennast kohati juba discgolfi dinosaurusena. Veel kaks-kolm aastat tagasi teadsin-tundsin võistlustele minnes enam-vähem kõiki. Nüüd vaatan osalejate nimekirja ja alati on uusi nimesid, ning paljud neist mängivad väga hästi.” Värsket verd ja oskusi on jõudsalt peale tulnud ning tase on tõusnud. Eestil on ka oma koondis, millega osaletakse järgmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel.

Võistlustel on reeglina vähemalt 18 viskeala ja igasse gruppi, mis ühelt viskealalt alustab, pääseb maksimaalselt viis inimest. Mängitakse kuni kaks ringi päevas. Seega on ühel võistlusel 90+ kohta, mille peale tormi joosta. Võistluste arvestust peetakse nii soo kui ka divisjonide (juunioride ja avatud divisjon, Masters, Grandmasters jne) arvestuses. Võidab aga see, kes tunneb hästi oma kettaid ja mõttega mängib. Selles peitubki kogu mängu võlu.

Discgolf on populaarsuse saavutanud peamiselt tänu soovitustele. Harrastaja pereliikmed, sõbrad ja tuttavad on samuti peagi mängust vaimustatud. Kettagolfiga tegelemine on soodne, sest keskmine ketas maksab 13–17 eurot. Algajale piisab pikaks ajaks näiteks kümnest kettast – väljaminek koos kotiga kuni 200 eurot. Kuna mäng sai aastaid tagasi alguse pigem sotsiaalse ajaveetmise viisina, siis on mõnusa äraolemise tähtsus siiani säilinud. Vabas riietuses ja värskes õhus sõpradega mängimine ei muutu igavaks, kuna hasarti hoiab üleval konkurentsimoment.

Plahvatuslik huvi discgolfi vastu

Võrreldes 2013. aastaga on huviliste hulk plahvatuslikult kasvanud: 200 asemel on neid nüüd 7500. Nad sisestavad oma tulemusi Eestis välja töötatud rakendustes www.skoorin.com ja www.discgolfmetrix.com. Võib arvata, et teist sama palju harrastab discgolfi lihtsalt enda lõbuks. Aktiivsed sportlased kuuluvad professionaalse discgolfi assotsiatsiooni (PDGA). Eesti on PDGA mängijate arvu poolest Euroopas kolmandal kohal (592 liiget), esikoht kuulub Soomele (2439 liiget). Eesti ja Soome vahele mahub veel Rootsi 738 liikmega.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2017. aasta juunikuu ajakirjas. 

0 kommentaari