Uudised

Millest tipud toituvad? 

Kadri Kütt, 11. aprill 2018, 12:00
 PantherMedia/Scanpix
Kvaliteetne toit on treenijale ülitähtis. Spikerdamiseks uurisime oma ala parimatelt, mida nad söövad, et end väärtusliku energiaga laadida ning koormusest taastuda. 

MyFitnessi rühmatreener Kadi Kuslap: hommikupuder laob vundamendi 

Iga päev. Hommikut alustan pudruga – see on maitsev ja laob vundamendi ning energiavarud saavad päeva alguses täis. Minu eriline lemmik on riisipuder mandlilaastude ja rohke maasikamoosiga, kõrvale joon viljalihaga apelsinimahla. Lõunaks eelistan süsivesikuterikkaid pastaroogi värske salatiga.

Enne ja pärast trenni. Trenni ajal, mis kestab tunni, joon ainult vett või elektrolüütidega rikastatud vett. Kui juhendan mitut treeningut järjest või on nende vahel väga väike paus, hakkavad keha energiavarud kiiresti vähenema ning on vaja lisaks süsivesikuid. Trennis eelistan spordijooki ja vahepalaks banaani.

Pärast trenni joon rohkelt vedelikku ja lisan menüüsse valgurikkaid toite. Üks lemmikumaid ja maitsvamaid on maitsestamata Kreeka jogurt puuviljadega. Proteiin aitab lihastel kiiremini füüsilisest koormusest taastuda.

Toidule lisaks. Toidulisanditest tarvitan aasta ringi D-vitamiini koos oomega-3ga. Vastavalt vajadusele teen raua ja magneesiumi kuure ning talvel võtan ka C-vitamiini. Tunnen, et tänu nendele toidulisanditele suudan ma koormust paremini taluda, ei ole nii väsinud ja ka taastumine on kiirem.

Salanipp. Keha turgutamiseks ja taastumise kiirendamiseks kasutan külmageele ja -spreisid. Määrin neid vahetult pärast tugevat koormust väsinud lihastele.

Maratonijooksja Lily Luik: sporditoit on lisaboonus

Iga päev. Hommikul on minu lemmikuks mitmesugused pudrud, mis annavad energiat, et pikkadel ja tugevatel treeningutel vastu pidada. Hommikuti armastan juua kohvi, muidu aga vett või kodumahla. Lõunaks ja õhtuks on tavaliselt pasta, riis või tatar köögiviljade ning kala- või kanalihaga. Kvaliteetne söök aitab taastumisele kindlasti kaasa. Spordijoogid ja -toidud on lisaboonus.

Enne ja pärast trenni. Võistluseelsel hommikul söön tavaliselt paar saiaviilu moosi või meega. Varasematel päevadel olen laadinud end süsivesikutega.

Trennide ajal joon süsivesikuterikkaid SISi spordijooke ja vastavalt treeningu iseloomule valmistan spordipulbrite valikust segu, mis annab mineraalaineid, elektrolüüte ning süsivesikuid. Pikematel trennidel kannan kaasas ka geele ja energiabatoone juhuks, kui tunnen, et vajan kiirelt lisaenergiat.

Pärast tugevaid treeninguid ja võistlusi olen teinud SIS Rego pulbriga spordijoogi, mis taastab varud kiirelt. Vajadusel söön ka proteiinibatooni või banaani.

Toidule lisaks. Kasutan toidulisandeid ja käin regulaarselt verd andmas, et tervist kontrollida. Minu tavalised toidulisandid on C-vitamiin koos rauaga, lisaks multivitamiinid, kaltsium, magneesium, kalamaksaõli ja D-vitamiin. Need aitavad hoida luud terved ja tugevad ning organismi vastupidavana, sest tugevad trennid koormavad keha ja liigeseid.

Salanipp. Söömise järel on väga tähtis hea uni.

Ujuja Martti Aljand: söön kohe pärast trenni 

Iga päev. Ujujad kulutavad päeva jooksul nii palju kaloreid, et võivad süüa peaaegu kõike, mida hing ihaldab. Tähtis on vaid jälgida, et makrotoitained (head rasvad, valgud, süsivesikud) oleksid õiges vahekorras. Üks minu lemmikutest on ilmselt kvaliteetne pasta.

Enne ja pärast trenni. Söön midagi kerget, näiteks muna, putru, võileiba.

Trennide ajal joon tavaliselt ainult vett või kerget aminojooki. Kui on kaks trenni järjest (näiteks ujumine ja üldkehaline ettevalmistus ehk ÜKE), joon vahepeal valgujooke. Ka vahetult pärast trenni joon proteiinijooki ja söön korraliku eine, näiteks viis muna koos kahe võileiva, pudru ja kohviga.

Toidule lisaks. Ilma toidulisanditeta on tänapäeval väga raske tippsporti teha. Meie ilmaga tuleks kindlasti juurde manustada D-vitamiini. Mina tarvitan vitamiine ja proteiini.

Salanipp. Soovitan efektiivseks taastumiseks kohe pärast trenni midagi süüa ja magada nii palju kui võimalik.

Enne ja pärast trenni. Vahetult enne treeninguid ei meeldi mulle süüa puu- ega juurvilju. Minu igapäevane nõrkus on moosisai ja kohv. Mu keskmine energiakulu ühel treeningupäeval on selline, et pean toidust saama 5500–6000 kcal.

Treeningute ajal söön ja joon tavaliselt SISi sporditoitu, sest taastumine algab juba treeningu ajal. Mul on kaasas nii elektrolüütidega jook, geelid kui ka energiabatoonid – nende regulaarne manustamine tagab, et ma ei jõua koju tühja kotina. See aitab järgmiseks päevaks end uuesti üles ehitada ja treeninguid paremini sooritada. Pikematele rattaotsadele võtan kaasa ka SISi piparmündi-šokolaadi valgubatooni. See on minu väike boonus pärast kolmandat tundi, mida ma tavaliselt väga ootan. Kui juhtub, et kaasavõetud sporditoidust jääb väheks, olen teinud teel peatuse ja midagi ostnud, näiteks olen söönud tee kõrval Hispaania kartuliomletti ehk tortilla con patatast.

Pärast ratta- ja jooksutreeningut söön kodus korralikult. Mida, sõltub trennist. Näiteks pärast rasket jooksu Arizona 40kraadises kuumas ei saa ma muud kurgust alla kui vedelat. Siis kasutangi valgujooke, nagu SIS Rego. Kui kehatemperatuur on langenud normaalsele tasemele, tuleb ka isu tagasi. Süüa tuleb mul alati ja süüa tuleb palju.

Sel hooajal olen katsetanud hommikuti ja vahetult pärast trenni ka HeyDay külmpressitud mahlu. Prantsusmaal laagris olles pressisin endale iga päev ise apelsinidest ja sidrunitest mahla, kuid kodus naudin seda, et see on nüüd minu eest ära tehtud.

Toidule lisaks. Tarvitan ka Neolife’i vitamiine ja toidulisandeid. Ma ei saa kunagi öelda, et järgmine päev on seetõttu meeletult parem, kuid need kindlasti aitavad. Minu taseme juures on ka pool protsenti suur vahe. Tänu toidulisanditele ma tunnen, et treeningukoormused on jõukohased ning ma olen tervem ja tugevam. Olen sellises kõrges sportlikus vanuses suutnud saavutada oma karjääri parimad tulemused.

Salanipp. Pärast SISi sporditoidu järjekordset saadetist peidan osa valgubatoone kohe ära oma jõusaali- ja ujulakotti. Nii on mul need alati võtta, kui treeningust koju sõites on vaja midagi peale hammustada.

Golfar ja golfikohtunik Anu Kendra: kalorite lugemise asemel maga

Iga päev. Kõige tähtsam on oma keha kuulata. Keha on piisavalt tark, et ära tunda, mida on vaja ja mida mitte. Selline filosoofia ei kehti minul magusa puhul.

Suhkrul on oma koht pingelisemal ajal, kui teen üle kahe tunni intensiivset trenni päevas või kui elutempo on nii kiire, et ei jõua süüa ja kulub palju energiat.

Sagedasemad toiduained, mida tarvitan, on tatar, sidrun, muna, brokoli, porgand. Eelistan aluselisi toiduaineid happelistele.

Toitun vastavalt hooajale ja ilmale. Külma ilmaga söön soojendavaid ja vürtsikaid praetud, hautatud ja küpsetatud toite, kus on staariks veis, part või lammas. Sooja ilmaga tahan jahutavaid toite, nagu salat kana, kala või kitsejuustuga. Tavaliselt käin trennis õhtuti ja enne seda on olnud hommikusöök, vahepala ja lõunasöök.

Enne ja pärast trenni. Soovitan enne golfiringi süüa toitu, milles on valke (muna, liha, kala), rasvu (lõhe, avokaado, pähklid) ja väikese glükeemilise indeksiga süsivesikuid (täisteraleib, kinoa, tatar).

Intensiivsesse jõutreeningusse ei lähe ma kunagi tühja kõhuga. Kui on väga pikk ja raske treening, mis kestab üle kahe tunni ja kalorikulu on 800–1000 kcal, siis joon treeningu ajal isotoonilist spordijooki, tunnises trennis joon vett. Mulle piisab 1–1,5 liitrist veest päevas.

Söömine tuleb kasuks pikema golfiringi ajal, mis kestab rohkem kui 4 tundi.

1.–6. rajal võiks süüa väikese süsivesikutesisaldusega toite, milles on kiudaineid ja rasvu: õun, pirn, apelsin või marjad ja natuke pähkleid, 6.–12. rajal midagi valgurikast, näiteks täisteravõileiba kanaga. 12.–18. rajal võib juba langenud veresuhkrutaset ja väsimust peletada ning keskendumisvõimet parandada, juues kohvi, teed või spordijooki ning süües rosinate, pähklite ja kuivatatud puuviljade segu. Golfis tuleks vältida rohkelt suhkrut sisaldavaid snäkke, sest nende söömine tõstab ja langetab järsult veresuhkrutaset ning see mõjutab sooritust.

Pärast lihastrenni joon vett ning söön valkude ja süsivesikute poolest rikast toitu. Näiteks kodujuustu ja õuna või marjasmuutit jogurtiga. Kiirem variant taastumiseks on valgukokteil, näiteks šokolaadimaitselisest vadakuvalgupulbrist, pett võtab ka magusaisu ära.

Toidule lisaks. Toidulisanditest kasutan oomega-3-kapsleid, D3-vitamiini ja multivitamiine. Tundub, et need hoiavad viirushaigused eemal, aga võimalik, et vitamiinide söömisel mõjub platseeboefekt. Minu jaoks asi igatahes toimib.

Tähtis on valmistada toit värskest töötlemata toorainest ja süüa kindlatel kellaaegadel. Kalorite lugemise asemel võiks jälgida uneaega, minu jaoks on piisav 9 tundi.

Salanipp. Taastumise juures on tähtis lihaste venitamine ja lõdvestamine. Hästi mõjuvad vahurulliga rullimine ja meditatsioon.

Profirattur Rein Taaramäe: taastuda aitavad meeldivad tegevused

Iga päev. Enne hommikust trenni söön tavaliselt juustu-singileiba ja ühe magusa täisterasepiku viilu meega. Hommikuti ma end eriliselt ei lae, püüan seda teha 24 tundi ehk söön iga paari tunni tagant midagi, milles on parajalt süsivesikuid. Nii ei pea ma näiteks enne 200 km pikkust treeningut n-ö üle laadima, vaid piisab mõistlikust toidukogusest.

Enne ja pärast trenni. Enne võistlusi joon 20 minutit enne starti süsivesikuterikka joogi, mis sisaldab umbes 70 g süsivesikuid ehk 1 g ühe kehakilogrammi kohta.

Trennide ajal joon spordijooki. Olenevalt trenni intensiivsusest üritan joogist saada 15–30 g süsivesikuid tunnis. Söön igas tunnis 20–50 g süsivesikuid andvat toitu, näiteks banaani, küpsiseid. Olen harjunud ka poepeatustega, kust vastavalt tujule võtan šokolaadi, jäätist või kakaod. Geele ja batoone mulle treeningul süüa ei meeldi.

Pärast trenni joon taastusjooki, mis annab 35–60 g süsivesikuid ja 10–20 g valke. Joogi kanguse valin vastavalt treeningu iseloomule.

Toidule lisaks. Toidulisanditest kasutan rasketel perioodidel multivitamiine.

Taastuda aitab suvel ujumine, mis värskendab ja muudab erksaks. Mõistlik hulk venitusharjutusi mõjub samuti hästi. Parim taastumisviis on tegevus, mis väga meeldib, mina näiteks lürbin taastusjooki, vaatan televiisorit ja istun veidi netis.

Salanipp. Tavaliselt lebotan pärast trenni umbes 30 minutit diivanil, enne kui pesema jõuan. Hiljem teeb tuju heaks, kui käin koeraga jalutamas ja veedan aega koos naisega. See aitab järgmiseks treeningupäevaks ka psühholoogiliselt vormis olla.

Artikkel ilmus Tervis Plussi eriväljaande Start! 2017. aasta ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee