Jaga:     
Uudised

Trepijooks ehk sööst kõrgustesse!

Swissôteli trepijooksu starti jõudes ei tihka esialgu hotelli sisenedagi. Kas olen ikka õiges kohas – kõik on pidulikult riides, kuidas ma dressides üksi fuajees ootan? Õnneks näen peagi teisi dressikandjaid ja lähen nendega koos jooksule registreeruma.

Juba sügisest saadik kutsub Valdo Jahilo Tallinna tõusudele, mägedele ja treppidele aktiivseid inimesi, kes soovivad Tallinna tõusujooksude abil jõuda oma sportlaskarjääril uutesse kõrgustesse. Seekord jooksevad tublid kõrgusevallutajad Swissôteli 30. korrusele.

Spordiürituste suurim võlu minu jaoks seisneb selles, et need on olemuselt erinevad. Swissôteli trepijooksul hämmastab alguses, et starti asuvad ka tuntud meediastaarid Teele Viira, Aleksandra Žeregelja, Kertu Jukkum, kelle ümber tiirlevad fotograafid. Tavaliselt jätab mind suurematel jooksumaratonidel selline meediatähelepanu külmaks ning keskendun kindlalt soojendusjooksule ja venitusharjutustele, kuid trepijooksul on meeleolu hoopis teine. Sportlik pingutus on lühiajaline ja suure soojategemise asemel visatakse nalja ja räägitakse juttu. Eks muidugi ka venitatakse, kuid põhirõhk on asetunud rõõmsameelsele osalemisele, mitte tõsisele ärapanemisele.

Jooma pärast 100 meetrit?

Enne starti saavad osalejad näppu SI-pulgad ehk näpukiibid, mis tuleb stardis ja iga viie korruse järel lugerisse pista, et aeg kirja saada. Nagu jooksumaratonidele kohane, on ka pikal trepijooksul oma joogipunkt, mis asub Swissôteli 15. korrusel. Alguses tundub see veidrusena, kuid poolel maal enam mitte – jalad on kanged, kurk kähe ja topsike vett parandab oluliselt enesetunnet. Kui siiani olen vedanud end üles kahe astme kaupa kindlat jooksusammu sättides, siis nüüd toimub murrang ja lähen üle kiirele jalutamisele. Samas on korrusetähised hästi näha ja mida lähemale 30. korrus tuleb, seda kiiremaks muutub tempo. Võrdlen seda tundega jooksumaratoni lõpukilomeetritel, kui väsimus on meeletu, kuid leiad ikkagi oma organismist puuduva energia, et rõõmsalt ja uhkelt pea püsti finišisse jõuda!

Mõnus vaheldus

Osalejate rõõmsast meelest ja emotsioonidest on selgelt näha, et tähtis polnud võit, vaid osalemisrõõm! Trepijooksu kiireim mees Kaur Alle valmistub Tallinna jooksumaratoniks ja on valinud Tallinna tõusujooksude sarja üritused meeldivaks vahepalaks ettevalmistusprogrammis. Trepijooksust on mees vaimustuses. “Ei suuda järgmist etappi ära oodata. Trepijooksjad annavad palju positiivset energiat ning kindlust jooksmisega rohkem tegeleda,” märgib ta.
Kui eelmistel etappidel jooksis Kaur esimestel korrustel liiga kiiresti ja kustus varakult, siis nüüd hoidis ta kiiret ja ühtlast tempot kauem. “Seekord olin pisut targem, alustasin rahulikumalt ning kuni 20. korruseni suutsin ühtlast tempot hoida. Viimase kümne korruse liikumist ma enam jooksmiseks ei nimetaks, pigem pikkade sammudega kiirkäimiseks.”

Raadiohääl Kertu Jukkum osales jooksul lõbu pärast. Septembris paneb ta oma vormi tõsisemalt proovile, sest soovib ühel nädalavahetusel osaleda nii Berliini rulluisu- kui ka jooksumaratonil. Ettevalmistuseks sobis trepijooks talle väga hästi. “Esiteks on vaja treeningutesse vaheldust, teiseks tuleb koormata eri lihasgruppe, lisaks on vaja meelelahutust.”

Selline intensiivne ja lühiajaline kiire pingutus on suurepärane vaheldus pikkadele aeroobsetele treeningutele. Kauakestev pingutus eeldab küll head vastupidavust, kuid treeningutel on vaja läbida ka kiiremaid ja lühemaid lõike ning mis võiks sobida paremini kui tõusujooksud!

Pärast pingutust trepist alla tulles jalad värisevad kergelt ja tuleb koos teistega kopse puhtaks köhides tunnistada, et ka hea treenituse korral on trepijooksude lühikesed lõigud isegi raskemad kui rahulikus tempos läbitud jooksumaraton. Samas läbib trepijooksu nõrgema tempoga ka treenimata inimene, kuid jooksumaratoni treenimata inimesele kindlasti ei soovita.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta maikuu ajakirjas.

0 kommentaari