Jaga:     
Uudised

8 haigutama ajavat fakti

See on “nakkushaigus”, mis levib kõige tõenäolisemalt igavas seltskonnas, ent kaitstud pole sa selle eest ka parimate sõprade ringis. Selle täpseid tekkepõhjusi otsitakse juba mõnda aega, aga täpselt ikka ei teata. Räägime haigutamisest.

Ava suu, siruta ennast välja ja tõmba aplalt sisse suutäis õhku, seejärel hinga kiirelt välja. Uus näojooga harjutus? Tegelikult mitte – sa just haigutasid. Haigutamine on hea viis oma väsinud keha virgutamiseks. Nii saad ka vestluskaaslasele märku anda, et ta põnevama teema valiks. Suure tõenäosusega haigutad sa praegu, sest ainuüksi sellest mõtlemine või lugemine paneb haigutama.

1. Igavus paneb haigutama
Seda, et haigutamine on seotud igavusega, tõestati juba 1986. aastal keskkooliõpilaste seas tehtud uuringus. Katses näidati õpilastele igavaid slaide värviproovidega, seejärel särtsakaid rokkvideosid. Loomulikult haigutasid noored suurema tõenäosega uimasevõitu materjali vaadates, ent mitte kordagi meeleolukate rokklugude ajal.

2. Võib olla märk haigusest
Liiga sagedase haigutamise täpsed põhjused pole siiani teada, ent sageli on selle taga väsimus, uimasus, unehäired, nagu uneapnoe või narkolepsia. Ka depressiooni või ärevushäire ravimite kõrvaltoimeks võib olla suurenenud haigutamisvajadus. Kui oled hakanud liiga sageli haigutama, tuleks sellest kindlasti oma perearstile rääkida.
Mõnikord võib ülemäärane haigutamine kutsuda esile vasovagaalse reaktsiooni, millest annavad märku kahvatus, higistamine, nõrkus, uimasus, peapööritus, halb enesetunne, kõhuvalu või isegi minestamine. Reaktsiooni korral aktiveerub uitnärv (ld k nervus vagus) ning seepärast aeglustub pulss ja langeb vererõhk. Vasovagaalne reaktsioon võib aga viidata ka unehäirele või tõsisele südamehaigusele.

3. Hommikune haigutamine
Keskmine haigutus kestab umbes kuus sekundit, kusjuures nende sekundite jooksul tõuseb tunduvalt haigutaja vererõhk. Haigutamiseks tuleb kehale signaal ajus paiknevast hüpotalamusest, täpsemalt selle paraventrikulaarsest tuumast. Seal toodetakse adrenokortikotroopset hormooni, mis annabki kehale märku, et nüüd tuleks avada suu ja ahmida õhku. Hormooni tootmine suureneb öösel ja vahetult enne ärkamist, seetõttu ongi meie hommikute esimesed rituaalid sageli sirutamine ja haigutamine.

4. Haigutamise põhjust ei teata
Tegelikult ei teata siiani päris täpselt haigutamise põhjusi. Mõned usuvad, et see on keha loomulik viis organismi hapnikku viia. Uuemate avastustega on see teooria aga vastuolus, sest katsete tulemused on kinnitanud, et inimesed haigutavad ühtviisi nii hapnikurikkas kui ka -vaeses ruumis.
400 eKr spekuleeris Hippokrates, et haigutamine on seotud kehatemperatuuri tõusuga. Tema teooria põhines eeldusel, et haigutades püüab organism vabaneda haigeks tegevast õhust. Alles hiljuti väitis aga psühholoog Gordon Gallup, et haigutamine on keha loomulik viis aju maha jahutada.

5. Ka loode haigutab
Juba 20nädalane loode oskab haigutada – nimelt on mitmetelt 4D-ultrahelipiltidelt näha, kuidas loode laia suuga haigutab. Üks Amsterdami Vrije ülikooli professor märkas rasedaid jälgides, et loode haigutab isegi juba esimesel rasedustrimestril. Seda seostatakse siiski aju arenguetappidega, mitte tõigaga, et lootel on kõhus igav olla.

6. Haigutamine on nakkav
“Haigutamine on äärmiselt nakkav,” ütleb Robert Provine, üks haigutamisuuringute pioneere. “Juba haigutamise nägemine kutsub vaatajaid sama tegema. Mitmed uuringud on tõestanud, et kui üks inimene grupis haigutab, siis üle poolte haigutavad kohe ning ülejäänud püüavad veel mõnda aega vastu panna, kuid murduvad samuti peagi. Uuringud näitavad ka, et sugulussidemete või emotsionaalse seotuse korral järgitakse suurema tõenäosusega üksteise eeskuju. Nii võidki sõbra kergesti haigutama panna.”

7. Talvel haigutame rohkem
Uuringud on näidanud, et inimesed haigutavad talvel sagedamini. Suure tõenäosusega on selle eesmärgiks tuua ajju külma õhku. Andrew Gallup Princetoni ja Gary Hack Marylandi ülikoolist on selle teooria toetajad. “Aju on temperatuurimuutuste suhtes äärmiselt tundlik ning peab olema ülekuumenemise eest kaitstud,” seisab nende uuringu kokkuvõttes. “Ajud on nagu arvutid, need töötavad kõige paremini siis, kui on jahtunud.” See on ka põhjus, miks haigutamine aitab sportlastel võistlusteks valmistuda. Näiteks kiiruisutaja Apolo Ohno on tuntud oma võistluseelsete haigutusrituaalide poolest.

8. Ka loomad haigutavad!

Haigutamisaltid on ka loomad. Kui peremees haigutab, siis hakkab ka tema peni igavuse tundemärke ilmutama. Bioloogid on täheldanud haigutamist šimpansitel, makaakidel ja paavianidel. Parma ja Pisa ülikooli teadlased uurisid Saksamaal Rheine loomaaias Etioopia paaviane. Nad jälgisid ja salvestasid neid primaate ning registreerisid 5900 haigutust. Uurimismaterjali analüüsimisel leidsid nad, et paavianidel oli kolm kergesti äratuntavat ja eri sõnumit kandvat haigutust.

Igemeid paljastav, võimsate pealiigutuste saatel tehtud ja möiret meenutav haigutus oli omane liidripositsioonil olevatele isastele. Kaetud igemetega või ka kaetud hammastega haigutamine oli iseloomulik pigem emastele ning seda seostati vaimse sideme loomisega. Nii et kui kaks paaviani järjestikku haigutavad, siis suure tõenäosusega on nad sõbrannad.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta detsembrikuu ajakirjas.

0 kommentaari