Jaga:     
Uudised

Kas KOFEIIN parandab kehalist töövõimet?

Parandab küll, eriti vastupidavuslikku võimekust. See tõsiasi on kinnitust leidnud arvukates uuringutes, kus vaatlusaluste vastupidavuse testimiseks on kasutatud peamiselt kaht lähenemisviisi. Üks neist seisneb selles, et uuritavad töötavad suutlikkuseni (näiteks jooksevad liikuval jooksurajal, pedaalivad veloergomeetril), kusjuures töö intensiivsus on kogu testi vältel muutumatu. Teisel juhul on aga uuritavate ülesandeks läbida kindel vahemaa või sooritada etteantud töö hulk võimalikult lühikese ajaga, töö intensiivsust vastavalt oma jõuvarude tunnetamisele varieerides. Mõlemad moodused võimaldavad inimese vastupidavuslikku töövõimet ja selle muutusi usaldusväärselt hinnata.

Ilmneb, et kofeiini manustamine koguses 3-6 mg/ kg pikendab töö kestust suutlikkuseni ca 24 % võrra ja lühendab kindla vahemaa läbimiseks või fikseeritud hulga töö sooritamiseks kuluvat aega ca 4-5 % võrreldes platseeboga.

Suuremas koguses kofeiini tarvitamine täiendavat positiivset efekti enamasti ei anna, paljudel inimestel võib aga töövõime märgatavalt paraneda kõigest 2 mg/ kg manustamise korral. Selleks, et kofeiini kontsentratsioon uriinis ületaks taseme 12 μg/ml, mida veel hiljuti käsitleti dopingujuhtumina, tuleb seda ainet manustada enam kui 9 mg/kg. Nende andmete kõrvutamine näitab, et tegelikult oli sportlastel võimalik kofeiini tulemuslikult kasutada ka sel ajal, kui kofeiin kuulus dopinguainete nimistusse. Pahandused said osaks üksnes neile, kes ettevaatamatusest või teadmatusest tarbetult suuri koguseid pruukisid.

Austraalia spordifüsioloogid uurisid võrdse koguse kofeiini efekti vastupidavusliku töövõime suhtes kahe erineva manustamisrežiimi tingimustes. Nende vaatlusalused (kõrge treenituse tasemega jalgratturid ja triatleedid) võtsid 6 mg/kg puhast kofeiini kas 1 tund enne pingutuse algust või 6 × 1 mg/kg 2-tunnise mõõduka püsiva intensiivsusega töö ajal. Kohe pärast 2-tunnist ühesuguses tempos pedaalimist veloergomeetril tuli uuritavatel sooritada kindel töö hulk võimalikult lühikese ajaga, jätkates pedaalimist samal ergomeetril, kuid valides ja muutes tempot vastavalt oma jõuvarude tunnetamisele. Kofeiin lühendas oluliselt ülesande täitmiseks kulunud aega (see jäi 30 min piiresse) võrreldes platseeboga, kusjuures töövõime tõusu ulatus oli praktiliselt ühesugune kofeiini enne tööd ja töö ajal manustamise korral.

Kofeiini kontsentratsioon veres tõuseb pärast manustamist suhteliselt kiiresti ning saavutab maksimumi ligikaudu ühe tunni möödudes. Pärast ühekordset manustamist püsib kofeiini kõrgenenud tase veres 3-4 kuni 6 tundi.

Kofeiini vastupidavusliku töövõime parandamise eesmärgil tarvitamise optimaalne aeg on seega ca 1 tund enne pingutuse algust. Austraallaste uuringu tulemused näitavad, et seda võib teha ka korduvalt töö ajal, kuid täiendavat efekti nii ei saavutata.

Samad uurijad testisid puhta kofeiini kõrval ka Coca Cola võimalikku mõju vastupidavuslikule töövõimele. Uuringu selles osas jõid sportlased kolmel korral Coca Colat koguses, mis andis neile kokku ca 1,5 mg kofeiini kilogrammi kehakaalu kohta. Seejuures manustati jooki ca 2,5-tunnise töövõime testi viimase tunni vältel. Vaatamata suhteliselt väikesele kogusele ja üksnes töö lõpuosas manustamisele parandas ka Coca Cola näol tarbitud kofeiin võrreldes platseeboga märgatavalt sportlaste vastupidavuslikku võimekust.

Vastupidavuslikku töövõimet parandab kofeiin nii treenitud kui treenimata inimestel. Lühiajaliste kõrge intensiivsusega pingutuste korral (kestusega ligikaudu 30 s kuni 10 min) aga ilmneb kofeiini positiivne efekt üksnes treenitud, mitte aga treenimata indiviididel. Niisugune seaduspärasus hakkab silma paljude erinevate eksperimentide andmeid kõrvutades, kuid mõnel juhul on erineva treenituse tasemega sportlasi omavahel ka otseselt võrreldud. Nii parandas kofeiin koguses 4,3 mg/kg oluliselt 100 m vabaujumise aega kõrge treenitusega ujujatel, kuid mitte nende suhteliselt madala ettevalmistuse tasemega kaaslastel. Miks kofeiini efekt kõrge intensiivsusega lühiajalistel pingutustel inimese treenitusest sõltub, ei ole üheselt teada. Tõenäoline on, et kõrge anaeroobse töövõimega sportlaste organismis on treeningu tulemusena tekkinud teatud muutused, mis aitavad kofeiini toimel paremini esile tulla. Selliseks muutuseks võib olla näiteks puhversüsteemide mahtuvuse suurenemine, mis võimaldab paremini kontrollida happe-leelistasakaalu.

Kofeiini mõju maksimaalse lihasjõu näitajatele erinevate harjutuste sooritamisel ei ole selge. Mõnedel andmetel kofeiin parandab näiteks selili surumise tulemust, teistel aga mitte. Ühes uuringus parandas kofeiin (2-3 mg/kg) käelihaste, mitte aga jalalihaste jõudu.

Väljavõte Liikumine ja sport 2011 (5) väljaandest.

0 kommentaari