Jaga:     
Uudised

Nõelad, kraapimine, teip ja ultraheli ehk käik FÜSIOTERAPEUDI juurde

Kõlab nagu päris mõnus kombo, eks? Seda, et masohhist olen, tean juba ammu, aga sain jälle kinnitust. 

Mu põlv on suvatsenud jällegi sujuvalt pekki minna. Lihtsalt niisama lõi ühel jooksul terav valu sisse ja oligi jooksuga kõik selleks korraks. Paar päeva ei saanud isegi käia, nüüd on asi parem aga mitte korras. Seega panin aja füsio juurde. Kui enda mõistus ei võta, siis füsio oma ikka võtab. Olen omadega seal maal, et terve talve olen harjutusi teinud puusade tugevdamiseks ja tuttav valu põlves tekitas tahtmise peaga vastu seina peaga peksta, et no mis mõttes, jälle nagu? Kogu mu töö ja vaev aga ikka on pekkis? Seega ma ei viitsinud lasta asjal omasoodu areneda, haarasin kohe telefoni ja panin aja kinni füsio juurde, kes teab põlveprobleeme kõige paremini. Täna ootasin põlvevärina saatel Priit Ailti ukse taga, et mis nüüd saama siis hakkab? Kannab mu täiesti maha ja ütleb, et otsi omale uus hobi või annab lootust, et saame asjad korda?

Peale anamneesi hakkas palpeerimine pihta ja kui ta oli tükk aega põlve loksutanud, jõudis ta järeldusele, et minu põlvevalu on tingitud liiga elastsetest põlvesidemetest ehk liigeste hüpermobiilsusest, mis lasevad põlvel loksuda liiga palju. Aju saab signaali, et jama on majas ja tekitab põlve ümber olevatele lihastele ülipinge seisundi ning valu, et mina ometi arusaaksin, et aitab nüüd küll jooksmisest. Aga ma ei saa aru! Loll aga sihikindel!

Sain kiita kõikide oma ÜKEde eest, mis minu kava ette näeb. Seega pean kiitma oma treenerit. Seejärel uuris Priit mu tundeid nõelte suhtes, ma ei osanudki eriti seisukohta võtta. Väga positiivselt just ei suhtu, aga keemiaravi ajal torgiti nii palju, et tekkis lõpuks kerge immuunsus ja juba järgmisel hetkel torgati põlve alla üks pikemat sorti nõel ning kaks tükki reide ka. Need viimased lükati ikka mõnuga sisse kohe ja see mis põlve alla sai, tekitas tundeid hoopis labajalas? Reis hakkas sujuvalt oma elu elama ja läks pingesse ning lõdveses ja uuesti pingesse, värises… See pidi ok olema, aga samas on naljakas, kui jalg selliseid kontrollimatuid lihaskontraktsioone teeb.

Tükk aega lesisin nõeltega ja siis võttis ta mingi peene aparaadi ja tekitas lihastesse korraliku vibratsiooni. Seejärel eemaldas ta nõelad ja hakkas mingi kaabitsaga reie väliskülge kraapima. Siis masseeris veel mõnuga ja mina tahtsin ainult oiata kõvasti. Seejärel sain roosad teibid põlve peale ja saatekirja ultraheli protseduurideks ning kaasa hunniku harjutusi, mida nüüd iga päev teha.

Eesmärgiks on liiga elastsed põlvesidemed tugevamaks treenida ja eeldatavasti peaksin täiesti valuvabalt jooksma 3-5 nädala pärast!!! Jee!

Peale füsioteraapiat, kus ma reaalselt midagi eriti ei teinud, oli tunne nagu oleksin jooksmas käinud. Põlv tulitas ja tuikas, lihased olid väsinud. Samas mul on täna ka kaks trenni seljataga, nii et ilmselt ka sellest. Seega, jooksmine, siit ma tulen!!! Kui see tähendab mingeid lisaharjutusi, mida iga päev teha, siis olgu nii. Teen! Ilmselt on pikemaajalsed lugejad juba aru saanud, et kui mul kästakse kulmudel käia, et IM kergem oleks, siis õpiksin selle ka ära. Kui on eesmärk, siis tuleb selles suunas tööd teha ja nii ongi. 

0 kommentaari