Jaga:     
Uudised

KÜLMRAVI: restart külmalaksuga!

Külmravi parandab töövõimet, hoiab liigesed terved, langetab kaalu ja peletab valu. Tervis Pluss käis protseduuri oma silmaga uudistamas.

Külmkambri ukse taga on trobikond rõõmsalt kärsituid rannariietes inimesi. Villased kindad käes, soojad sokid jalas ja mütsid peas. Kõik nad kipuvad vabatahtlikult ruumi, kus valitseb tõeline pakane –120 °C. Soovijaid on tublisti rohkem, kui ühte protseduuripäeva mahub. Terviseankeete vastu võtvad Medical Spa Estonia töötajad paluvad ülejäänutel tulla järgmisel päeval. Inimeste soov ekstreemset loodusravi kogeda on üllatavalt suur, justkui pakutaks võimalust kuumal suvepäeval jahutavat jäätist limpsida, mitte aga end erakordse külma valda usaldada.

Õlad terveks

Külmravikambri uks avaneb ja sealt paiskub välja kõrvetavalt külm aurupilv, mis mähib koridoris ootajad endasse. Eelmine seltskond välja ja uus vupsti sisse. Vahetus toimub kiirelt, et külmakraadid ukse vahelt putku ei paneks.

Teiste rahulolevate hulgas astub külmapilvest välja ka Kalju Holzberg. Mees suundub kärmelt kõrvalolevasse võimlemissaali, kus juhendaja käe all võimeldes saab vere ja liigesed taas liikuma. “Võtsin kuuepäevase kuuri. Loodan õlavalust vabaneda,” selgitab Kalju Holzberg. “Aastate eest kolm korda opereeritud õlg valutab sageli ega lase magada. Nüüd tulitab ka juba teine õlg, aga taas lõikusele minna ei tahaks. Nii otsustasingi külmravi proovida.”

Esimesel päeval veetis mees kambris minuti. Ta tunnistab, et kerge tõrge oli: ikkagi nii madal temperatuur. Ja sisimas ootas ta kannatamatult ukse avanemist. Järgmistel kordadel oli aga juba julge olla ja ta valis järjest pikemaid seansse, jõudes väärika kolme minutini. “Üllatusena tegi külm esimesel korral valu isegi aktiivsemaks. Pärast teist protseduuri valu kadus ja nüüd saan taas hästi magada!” on Kalju Holzberg ravi tulemusega rahul.

Parajas annuses šokk

Medical SPA Estonia peaarsti Hele Toropi sõnul on külmravil valuvaigistav ja põletikuvastane toime. See lõõgastab lihaseid ja parandab liigeste funktsioneerimist, sobides seega suurepäraselt reumaatiliste ja põletikuliste liigesehaiguste raviks. Dr Toropi kinnitusel on külmravi kõige tugevatoimelisem loodusravimeetod maailmas. “Külmravi võib nimetada doseeritud šokiteraapiaks. IT-keeles restartiks, sest see mobiliseerib inimese jõuvarud. Organismis olemas olev suur potentsiaal vallandub lühiajalise (1–3minutise) šoki tingimustes,” ütleb dr Torop. Pikaajaline šokk on tõesti kahjustava toimega, lühiajalise protseduuri jooksul ei kahjusta aga ülimadal temperatuur organismi, vaid annab hoopiski raviefekti.

Minutid sügavkülmas

Talvised 20 külmakraadi peletavad kartlikumad toasooja peitu. Sellele mõeldes näib miinus 120kraadises ruumis viibimine üksjagu hullumeelse ettevõtmisena. Hele Torop kinnitab, et kambris kasutatav n-ö kuiv külm pole üksühene õues oleva niiske pärispakasega. Näiteks ei tõsta kambrikülm vererõhku, ei muuda südametegevust ega hingamist, isegi mitte astmahaigetel, nii nagu teeb seda tavakülm. Külmravi madal temperatuur toimib põhiliselt nahale (selle temperatuur langeb umbes 5 kraadi võrra) ja sügavamat organismi jahtumist ei toimu. Sel põhjusel kasutatakse külmravi edukalt kosmeetilisel eesmärgil naha toonuse tõstmiseks. Tulemuseks on tselluliidi vähenemine, kuna naha verevarustus paraneb ja rasvarakud nahaalustes kudedes hakkavad kiiremini lagunema. Pärast protseduuri imenduvad kõik kreemid paremini.

Omapärane treeningumeetod

Hoopis erineval põhjusel kui iluefektid kasutavad külmravi sportlased. Nii näiteks võtavad meie tippsõudjad spordiarsti soovitusel regulaarselt Pärnus külmravikuure. Külma auru pilvedest õnnestub mul kinni püüda Tatjana Jaanson. Kelmikalt naeratades palub ta end hästi treenitud tavainimeseks tituleerida, sest on aktiivsest sportlaseelust juba üksjagu aastaid eemal ning käib külmkambris selleks, et tervis igapäevaelus hea oleks. Mõistagi on tema kui staažika sportlase ja tipptreeneri aastatepikkune külmravikogemus tavainimese omast mitmemõõtmelisem.
“Pärast külmaseanssi käib organismis tugev mobiliseerumine. Tunnen seda liigestes ja lihastes, samuti immuunsüsteemis,” ütleb Tatjana Jaanson. “Tean seda, sest oskan ise oma lihaste seisundit hinnata ja analüüsida. Kui vahel on pärast treeningut mõni liiges valulik, siis ravi järel valu kaob. Märgatavalt paraneb koordinatsioon ja kogu organism on erksam. Just sel põhjusel sobib külmravi sportlastele tippvormi ajastamiseks.”
Treenerina soovitab Tatjana Jaanson kindlasti enne ja pärast protseduuri teha venitusharjutusi. Eelnev venitamine valmistab organismi šokiteraapiaks ette ning aitab seda paremini taluda. Pärast seanssi võimeldes ravi hea mõju kinnistub. Sportlased peavad päevikut, et jälgida enesetunde muutusi kuuri käigus. Seni on enesevaatlus külmravi tõhusust kinnitanud.
Tatjana Jaanson arvab, et keegi teine ei saa öelda, mitu minutit külmravikambris olla. Igaühe valulävi on individuaalne. Tema enda jaoks on parim kolm minutit. Ta tunnistab, et tegi kord koos Jüri Jaansoniga eksperimendi, olles 120kraadises külmas neli minutit! “See oli minu jaoks liig mis liig,” naerab naine ja kinnitab, et jäi pärast seda ekstreemset, valusat ja torkivat kogemust truuks oma mõnusale kolmele minutile. Tatjana sõnul pole protseduuris midagi sellist, mida karta. Siiski soovitab ta enne külmravi arstiga nõu pidada, et olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist parim raviskeem valida.

Käivitab sisemise keemiavabriku

Kui aastate eest teadsid teadlased külmravi toimemehhanismist vähe, siis nüüdseks on selle mõjusus kinnitust leidnud. Dr Torop selgitab: “Toime algab nahast, kus on temperatuuriretseptorid. Need saadavad impulsi aju vastavatesse piirkondadesse (hüpotaalamus ja hüpofüüs). Sealt antakse käsk toota aktiivseid aineid (endorfiin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin), millel on tugev valuvaigistav toime. Need aktiivsed ained mõjutavad omakorda neerupealiseid ja kilpnääret. Kilpnäärmest eraldub türoksiin, mis intensiivistab ainevahetust, ja neerupealistest kortisool, millel on tugev põletikuvastane toime. Hormoonid omakorda mõjutavad põletikke ja meeleolu. Protseduuril on ka kaalulangetav toime, sest vabanevad intensiivsed kilpnäärmehormoonid tõhustavad ainevahetust.
Tõuseb ka testosteroonitase. See sobib just sportlastele, sest parandab sportlikku sooritusvõimet, lisab heaolutunnet ja kasvatab lihasmassi. Ka aitab testosteroon tõsta valuläve, et paremini taluda piimhappe kogunemist lihastesse. Külmas naha veresooned ahenevad, samal ajal laienevad lihastes olevad veresooned. Külmkambrist välja tulles toimub vastupidine protsess ja tekib pumpav mehhanism. See intensiivistab lihaste verevarustust. Ühtlasi paraneb hapniku transpordi võime ja märkimisväärselt tõuseb hemoglobiinitase. Parem vereringe aitab tõhusamalt väljutada organismist jääkaineid. Sportlastele tagab see kõik parema sooritusvõime. Loomulikult käivituvad samad head protsessid ka mittesportlase organismis, luues tervist ja head tuju!

Külm kogemus
Tõnu Endrekson, sõudja

Millal esmakordselt külmravi kogesite?

2007. aasta sügisel. Soovitajaks oli spordiarst Muza Lepik. Suurte koormustega treenides on liigesed, eriti põlveliigesed, tugevalt üle koormatud, vigastuste ennetamiseks külmkambrisse läksingi. Kuna külmravil pidavat ka immuunsüsteemi tugevdav toime olema, andis see teadmine ravile meeldiva lisaväärtuse. Aasta algul tekkisid mul ülekoormuse tagajärjel probleemid liigestega ja et Medical Spa Estonia on Eesti Sõudeliidu koostööpartner, jätkasin kuure.

Kas ülimadala temperatuuriga ruumis on kerge pikki minuteid veeta?

Esimest korda minnes on päris ärev tunne. Mõistus ei taha leppida mõttega, et viis minutit miinus 120kraadises kambris on täiesti normaalne nähtus. Tõsi, esimesel korral olin kaks minutit, et mõista, kui külm on külm. Kannatamine hakkab tavaliselt viimasel minutil. Siis hakkad tundma, et külm tahab vägisi naha ära külmutada.

Mis on paljude kogemuste hulgast kõige üllatavam?

Peab paika ütlus, et inimene kohaneb kõigega. Kui oled juba mitu head korda külmkambris olnud, siis tõesti iga korraga külmataluvus paraneb. Ka on see kogemus, mis paneb ellujäämisinstinktid tööle. Kui oled juba piisavalt kaua kambris olnud ja hakkab tekkima kerge külmumise tunne, asub aju aina enam otsima võimalusi, kuidas keha soojust säilitada.

Kas kambrist väljudes vallandub tõeline pääsemisrõõm?

Enim on rõõmu kindlasti sellest, et suudad aina pikemalt end külmutada.

Kas külmravi on ka tegelikult avaldanud mõju tervislikule seisundile?

Esmane mõju on emotsionaalne. Hommikul pärast protseduuri on keha ja vaim veel pikalt väga värsked. Liigesed peavad samuti koormustele tunduvalt paremini vastu.

Mis on külmravi?

Ekstreemse külmravi idee pärineb Jaapanist, kus hakati seda praktiseerima 1980. aastal. Sealt levis see Saksamaale, Poola, Soome ja USAsse. Eestis võttis unikaalse ravimeetodi kasutusele taastusarst Tõnis Päi 1980. aastate lõpus. Estonia Medical Spas pakutakse protseduuri spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud külmkambris aastast 1995. Protseduur toimub ülimadalal temperatuuril (100–120 miinuskraadi) ja kestab 1,5–3 minutit. Soovitatav kuuri pikkus on 3–5 päeva, parim 10 päeva.

Ägedad protsessid leevenevad sageli ühe kuuriga, kroonilised vajavad enamasti korduskuuri. Olenevalt arsti nõuannetest on tark toetada külmravi mõjusid teiste protseduuridega, näiteks massaažiga, ja võimelda.

Vastunäidustused:

  • südame-veresoonkonnahaigused,
  • palavik.

Põnev fakt: isiklik külmravikamber on Venemaa presidendil Vladimir Putinil ja Suurbritannia endisel peaministril Tony Blairil.

Külmravi:

  • parandab töövõimet,
  • taastab psüühilist tasakaalu (paraneb une kvaliteet, väheneb ärevus),
  • vaigistab valu,
  • leevendab põletikke (sh naha- ja hingamisteede põletikke),
  • vähendab turseid,
  • lõõgastab lihaseid ja parandab liigeste talitlust,
  • tõstab naha toonust,
  • suurendab lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust,
  • parandab koordinatsiooni.

Allikas: Hele Torop, taastusraviarst.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta aprillikuu ajakirjas.

0 kommentaari