Jaga:     
Uudised

Kõik, mida pead teadma KOLESTEROOLIST

Kõrge kolesteroolitase võib sinu organismi tasahilju lammutada aastaid. Halvemal juhul on tagajärjeks veresoonte lupjumine ja südametõved. Hea uudis on aga see, et toiduvalikute ja elustiiliga saad kõrget kolesteroolitaset päris edukalt vältida!

Kolesterool on rakuseinte oluline koostisosa, ilma milleta ei suudaks rakud talitleda. Inimese organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: kaks kolmandikku sellest sünteesitakse kehaomaselt maksas ning ülejäänud osa saame toidust. Just seda on võimalik oma valikutega mõjutada.

Kolesterool jaguneb heaks ja halvaks kolesterooliks ning hea aitab organismil halvast jagu saada. Hea ehk HDL-kolesterooli kõrget taset kehas peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähendajaks, seevastu halba ehk LDL-kolesterooli südamehaiguste riskiteguriks.

  • Hea kolesterool = HDL-kolesterool (HDL – high-density lipoprotein, suure tihedusega lipoproteiin)
  • Halb kolesterool = LDL-kolesterool (LDL – low-density lipoprotein, väikese tihedusega lipoproteiin)

Kuidas halb kolesterool kehas toimib?

Kui veres on LDL-kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem kaltsiumi. Nendest lademetest kujunevad naastud ning rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks.

Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.

Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ja trombe tekitada. Kui tromb tekib südamelihase arteris, on tagajärjeks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tõttu ajus, on tagajärjeks insult ehk ajuinfarkt.

Lupjumine on pikk protsess

Südamearst Margus Viigimaa selgitab, et veresooned lupjuvad aastakümnete jooksul ning peamine kurja juur on just kõrge halva kolesterooli tase. “2/3 lupjumise põhjustest võib kirjutada liigse halva kolesterooli arvele,” ütleb ta.

Suur roll on ka pärilikkusel – mitte kõigil, kes ebatervislikult toituvad, ei teki veresoonte kahjustust või kui tekibki, ei ole see nii suur. Peale toitumise on väga tähtis igapäevane liikumine, kindlasti pole mõistlik suitsetada. “Südameinfarkti ennetuses on ühtviisi olulised nii liikumine, mittesuitsetamine kui ka kolesteroolitaseme normishoidmine,” tõdeb Viigimaa.

Kolesteroolitaseme tõusu organismis inimene ise ei tunne. Dr Viigimaa sõnul võivad küll eriti kõrgenenud taseme korral tekkida silmalaugudel ja kõõluste juures nähtavad kolesterooliladestused, mida saab kosmeetiliselt eemaldada. Samade eluviiside jätkudes on need aga varsti taas platsis.

Tasub ka teada, et veresoonte lupjumise protsess ei pöördu tagasi isegi siis, kui inimene muudab eluviise ning halva kolesterooli taset õnnestub alandada. Tõsi, lupjumisprotsessi kiirust on võimalik mõjutada. Viigimaa kinnitusel kuulub mõõdukas lupjumine elu juurde ning saja-aastase inimese veresooned ei saagi olla sellised nagu noorel inimesel. “Infarktini ei vii mitte üldine lupjumine, vaid mõnes veresoones kolesterooli ladestumise tõttu tekkinud naastu rebenemine,” selgitab arst.

Keda kolesterool ründab?

Võiks arvata, et kõrge kolesteroolitase on rohkem vanemate ja ülekaaluliste inimeste probleem, kuid tegelikult võib ka pealtnäha täiesti tervel inimesel olla näit liiga suur. Hiljuti kaitstud doktoriväitekirja tarvis uuriti juhuvaliku abil Tallinna elanike kolesteroolitaset ning selgus, et kui 20–29aastastel oli üldkolesterool veel korras, siis eluaastate lisandudes läks näit aina suuremaks.

Qvalitase perearst Ingrid Täll ütleb, et kolesteroolinäit võib olla korrast ära ka nooremal, normkaalus ja tervel inimesel, kuid vanemal ja ülekaalulisel inimesel käsitletakse kõrget kolesteroolitaset teisiti. “Kui tegemist on noore ja fertiilses eas naisega, siis me ei võta suurte näitudega midagi ette. Kuni fertiilse ea lõpuni kaitsevad naist östrogeenid ning sellepärast noortele naistele kolesterooliravimeid välja ei kirjutata.”

Ka dr Viigimaa kinnitab, et fertiilses eas naisi on ta kolesterooliravimitega ravinud üliharva. Kuid pilt muutub kohe, kui saabub menopaus – siis kipuvad naistel kolesteroolinäitajad suurenema ning nende risk haigestuda südamehaigustesse võrdsustub meeste omaga.

Millal, kuidas ja kus mõõta?

Dr Täll soovitab kolesteroolinäitu esimest korda mõõta 30aastaselt, dr Viigimaa aga veel varem – juba 20aastaselt. “Eriti oluline on see juhul, kui perekonnas on südamehaiguste risk teada. Siis tuleks tervislikke eluviise õpetada juba lapsest peale, sest need – sh kolesteroolitaseme madalal hoidmine – on südamehaiguste ennetuses A ja O,” selgitab Viigimaa.

Täll ütleb, et esmane kolesteroolinäit võiks olla määratud ajal, kui inimene on veel noor ja terve. Kui näidud on normis ning inimene elab tervislikult, tuleks korduskontrolli teha iga 3–5 aasta tagant.

“Küsige ise oma perearstilt kolesteroolitaseme mõõtmist ja ärge häbenege, et mis nüüd mina, terve inimene, siin ikka kontrollin. Igaüks võiks oma kolesteroolinäitu teada,” sõnab Täll. Kolesteroolitaset saab mõõta ka mõnes apteegis. Kui näit ületab normi, peaks kindlasti pöörduma perearsti poole, kes annab nõu edasiseks tegutsemiseks.

Enne kolesteroolitaseme määramist tuleb olla 10–12 tundi söömata ehk kõige parem on seda teha nii, et pärast kella 18–19 ajal söödud õhtueinet minna järgmisel hommikul esimese asjana vereproovi andma.

Kui näit on liiga suur…

Dr Viigimaa sõnul on arstid praegu seisukohal, et kui inimesel pole südamehaigust ega diabeeti (mis kiirendab lupjumist samuti nagu kolesterool), siis ei peaks tema kolesteroolitaset agressiivselt ravimitega alandama. “Aga kui lupjumisega seonduv haigus hakkab tekkima või leitakse lubjaladestused, on vaja alustada ravi,” ütleb ta.

Viigimaa rõhutab, et kolesterooliteemat tuleb vaadelda kompleksselt – mitte näha ainult numbrit, vaid ka n-ö vaadata selle taha. Nimelt mõjutavad kolesteroolinäitu ja südamehaigustesse haigestumist ka geenid. “Mõnes perekonnas on kolesteroolinäidud kõrged, kuid südamehaigusi ei esine,” toob Viigimaa näite.

Liiga suure kolesteroolinäidu korral on esimene soovitus vaadata üle oma eluviisid ja toidulaud. Tavaliselt piisab tervislikest eluviisidest, et südamehaigused eemal hoida.

“Peaks vähendama loomse rasva tarbimist, see aitab enamasti langetada ka kolesteroolitaset. See ei tähenda ainult pekisest lihast loobumist, vaid üldse kogu rasvatarbimise ülevaatamist. Samas – inimesed on erinevad ja on ka neid, kellel kehakaal tänu tervislikumale dieedile tublisti langeb, kuid kolesteroolinäit püsib suur,” räägib Viigimaa.

Igal juhul soovitab ta uurida tähelepanelikult toiduainete pakendeid ning mitte osta tooteid, mis sisaldavad transrasvu. Ettevaatlik tasub olla ka light-toodetega, kust on eemaldatud küll rasvad, kuid tihti on nende asemele topitud suur kogus suhkrut.

Tabletid on viimane õlekõrs

Väga tähtis on ka kehaline aktiivsus. Nimelt tõstab liikumine kehas hea kolesterooli taset, see aga aitab organismil halvast kolesteroolist jagu saada. Perearst Ingrid Täll ütleb, et kasulik on järgida nn Vahemere dieeti – süüa palju köögivilju, kala ja kiudaineterikast toitu.

Kolesteroolitaseme alandajaid ei määra Eesti arstid võrreldes näiteks Põhjamaade tohtritega kuigi kergel käel, sest tegu on eluaegse raviga. “Esmalt proovitakse näitu vähendada eluviiside ja toitumise muutmisega,” selgitab Täll. Ka Viigimaa lisab, et enne tablettide väljakirjutamist katsetatakse kindlasti leebemaid mooduseid, sh apteekides müüdavaid taimseid preparaate.

Mehe teine süda

Mehed haigestuvad tihtipeale südamehaigustesse nooremalt kui naised. Perearst Ingrid Täll paneb meestele südamele, et nad jälgiksid oma keha signaale ja tegutseksid vastavalt.

“Öeldakse, et mehe teine süda asub allpool vööd. Potentsiprobleemid on sageli esimene viide veresoonte lupjumisele ja eesootavatele südamehaigustele. Kuna peenise veresooned on peenikesed, annab seal toimuv lupjumine endast varem märku kui mujal organismis. Kui mehel on potentsiga probleeme, siis peaks kohe uurima tema südame olukorda,” soovitab Täll.

Mida küsida apteegist, kui kolesteroolinäit ulatub üle normi?
Vastab Südameapteegi Põhja piirkonnajuht Triinu Entsik-Grünberg

* Küüslaugupreparaadid aitavad alandada vererõhku ja takistada veresoonte lupjumist, langetada halva kolesterooli taset ja tõsta hea kolesterooli oma.
* Oomega-3-rasvhapete preparaadid reguleerivad arteriaalset vererõhku ja kolesteroolitaset.
* Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas ja selle imendumist soolestikust ning soodustavad kolesteroolitaseme alanemist veres.
* Letsitiini sisaldavad preparaadid aitavad lahustada kolesteroolikogumikke, parandada maksa funktsiooni, väljutada maksas olevat kolesterooli seedetrakti kaudu.
* Artišoki- ja võilillepreparaadid korrastavad sapifunktsiooni ja vere kolesteroolisisaldust.
* Taimsete sitosteroolide kompleks vähendab toiduga saadava kolesterooli imendumist.

Olulised numbrid
Kapillaarverest mõõdetud üldkolesterooli tase (mmol/l):

* Alla 5,0 – normaalne
* 5,0 kuni 6,5 – piiripealne
* 6,5 kuni 7,8 – kõrgenenud
* Üle 7,8 – väga kõrge

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta märtsikuu ajakirjas.

0 kommentaari