Uudised

Miks minna JOOKSMA? (2)

Kai Siidirätsep, 11. märts 2018, 13:00
 PantherMedia/Scanpix
Mis võiks veel põnevam olla kui üdini tuttavana näivat valdkonda uue nurga alt tundma õppida. Jooksmisest näivad kõik kõike teadvat, ometigi on sellelgi spordialal avastamata saladusi.

Jooksmine kui vaimne praktika kõlab uudselt ja põnevalt. Selgitusi jagab jooksufilosoof Kristjan Puusild.

Miks võiks jooksma minna?

Jooksmine on inimese jaoks üdini loomulik tegevus, millest on võimalik palju õppida. Vaadake näiteks väikest last – ühel hetkel hakkab ta roomama, siis tõuseb püsti, hakkab käima ja jooksma: tema liigutused on täiuslikud, keha on tasakaalus. Kahjuks kaob see imepärane kaasasündinud oskus enamikul inimestel suureks kasvades ära. Ometi on jooksmine suurepärane võimalus terviklikuks isiksuse arenguks kõigile igas vanuses.

Kas jooksutrenn kaalulangetamiseks või enda stressist tühjaks jooksmiseks pole piisavalt hea eesmärk?

Mõeldes jooksmisest kui tegevusest, mille ainus eesmärk – tõsi, väärtuslik eesmärk – on tervisliku seisundi parandamine, puudutame selle liikumisharrastuse pealispinda. Kindlasti ei kritiseeri ma neid eesmärke, vaid juhin tähelepanu asjaolule, et jooksmine võib olla midagi palju enamat. Selleks, et erinevate jooksude kaudu jõuda iseendani ning kõige sügavamate filosoofiliste küsimusteni, mis käsitlevad eksistentsi, peab jooksu ennast kogema. Jooksmise olemuseni liikumine algab aga palju aega enne jooksurajale minekut. 

Milline on see eeltöö?

Selleks on vaja häälestuda ning pöörata tähelepanu enese kuulamisele ja tundmaõppimisele. Tähtsad on oma vaimse ja füüsilise seisundi teadvustamine, motiivide analüüs, eri jooksude ja jooksupaikade avastamine ning oma unistuste ja eesmärkide leidmine. Et leida jooksu ja filosoofia kokkupuutepunkte, peaks tegema ise pisutki aktiivset eeltööd, näiteks lugema vastavaid raamatuid, suhtlema kogenud jooksusõpradega, kelle elu tundub harmooniline, või osaleda meie Elujooksu laagrites.

Väga olulised on jooksmise ajendid ja motiivid. Veel enne jooksmaminekut võiks mõtiskleda, miks ma tahan seda teha. Mida inimene aga tavaliselt teeb: läheb jooksma ilma, et tal oleks olnud aega järelemõtlemiseks ja endale küsimuste esitamiseks! See on põhline viga, millest võivad alata paljud jooksuga seotud probleemid.

Inimene võib teha endale jooksmisega hea asemel halba. Näiteks traumeerib ebasobivate jalatsitega või vale tehnikaga joostes tugi-liikumisaparaati või põrutab suure lisakaalu juures ära oma liigesed. Samuti võib võltsmotiividega rahvajooksust osa võttes pettuda või kogeda tundeid, mis on takistuseks hingelise tasakaalu leidmisel.

Mis on levinumad põhjused, miks jooksma hakatakse?

Esiteks probleem liigse kehakaaluga. Ollakse kuulnud, et aktiivne liigutamine aitab. Väga arusaadav motiiv, aga eeldab tarka juhendamist. Teiseks: tahetakse endale või töökaaslastele midagi tõestada, näidata, et olen tegija. See on inimlikult arusaadav, aga vaimse tasakaalu seisukohalt mitte kõige targem tegu. Kolmas ja kõige teretulnum: soov astuda välja rutiinist, tavaliselt stressiolukorrast, minnes vabanema ja naudingut saama või iseennast otsima.

Kuidas jõuda jooksu kaudu vaimse kasvamiseni? Mis võib viltu minna?

Viga, mida vaimsete praktikate poole pöördudes sageli tehakse, on see, et üritatakse sooritada oma elus totaalset pööret ja hakatakse käituma teiste “vaimsete inimeste” järgi, tõmmates kriipsu peale oma varasematele valikutele. See pole isiksuse terviku seisukohalt arukas. Äärmustesse langemine lammutab inimese laiali. Vajalik on hoopis uue kogemuse sulandamine. Selleks tuleb võtta aega, oodates ära hetke, mil liikudes, omi mõtteid ja tundeid teadvustades laseme oma mõtlemisest lahti. Alles siis võib avaneda võimalus tunnetada tõeliselt ennast ning saada jooksule ligi.

Muidugi võivad avastused näida alguses väikesed, aga avastada on palju. Avaneda võivad teised, madalamad või kõrgemad dimensioonid. Näiteks võime puhtas vaimuseisundis mõista, mida me tegelikult iseendalt ja elult ootame, või tulevad “eikusagilt” pähe sütitavad ideed, mis hakkavad meie elu edaspidi juhtima. Sellel teel on ka võimalus kogeda midagi meeltega tajumatut, võiks isegi öelda, et teispoolset või jumalikku. George Sheehan, esimene tõeline jooksufilosoof, on nendest kogemustest ka oma raamatutes kõnelnud.

Kuidas sa õpilasi jooksulaagris vaimse kasvamise teel edasi aitad?

Kui eeltöö (-häälestus) on tehtud, on enda avastamiseks olemas erinevad jooksud: asukoha, ilma, eesmärkide, ettevalmistuse ja põhjuste järgi. See annab jooksjale võimaluse mõelda ja filosofeerida jooksust eri nurkade alt. Samas ka tunda ja tunnetada maailma ning analüüsida ennast eri kogemuste kaudu.

Peamine on jooksmas käia ja kogeda. Isegi olen jooksjana sellel teel alles õpipoisi staatuses. Püüan huvilisi viia ukseni. Selle lahtitegemine ja sissevaatamine on nende teha. Selleks, et see õnnestuks, korraldan laagreid argikeskkonnast väljas, looduses. Midagi sünnib seal alati! Kuidas muidu seletada, et kümnepäevase laagri lõpupäeval jooksid mõned, kes varem olid läbinud enim 5 km, 18 kilomeetrit. Füüsilises plaanis meeldivalt väsinutena, aga täis rõõmu ja energiat! See on kiire ja võimas areng! Tõsi, pikematel distantsidel on suuremad väljavaated endast rohkem teada saada!

Ükski kõrvalseisja ei saa öelda, milline tee inimest iseenda ja sügavama vaimsuse juurde juhatab. Lühivastus oleks: see on võimalik ka lühemat maad joostes. Ja ei pruugi toimuda ka maratonil. Ma ise olen jooksnud kolmandiku oma maratonidest läbi nii, et midagi sellist ei juhtunud. Olin mõneti kurb, sest ma ei pääsenud ju tõeliselt endale ligi, kestast läbi. Samas ei vähenda see veel jooksu kui sündmuse väärtust. Tihtipeale tulebki enne õppida välisest maailmast, laiematest nähtustest ning teha ka vigu. Eneseleidmine on ülim õnn, võiks isegi öelda uuestisünd, kuid meie targad Minad teevad kõik, et selle asemel tugevdada teadliku Mina positsiooni meie psüühikas. Inimene ei ole aga ainult Mina ja seda üks ehe jooks ka õpetab.

Neli nõuannet jooksurajale suundujale

  • Võta aega eelhäälestuseks ning taustainfo otsimiseks ja läbitöötamiseks.
  • Mõtiskle: kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen ja miks ma seda teen.
  • Lisaks küsimustele enda kohta on võimalus küsida maailma kohta. Teisisõnu: vaata, mis toimub ümberringi, ka jooksumaailmas.
  • Analüüsi, kuidas teha tegevus enda jaoks tõeliseks juba enne rajale minekut – väldi jooksutehnilisi ja varustuse probleeme ning ava end jooksule.

Loe lisa: www.elujooks.net.

Väljavõte Tervis Plussi 2011. aasta märtsi ajakirjast.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee