Jaga:     
Uudised

Sisemise kella mõjutada - MELATONIIN

Melatoniin on hormoon, mis aitab õigel ajal uinuda ja ööpäevasest rütmist kinni pidada. Aju toodab seda kõige enam öösiti. Mida teha aga siis, kui sa ei maga ja keha jääb hormooni tootmisega jänni?

Melatoniin reageerib valgusele ja annab organismile teada, millal on aeg ärgata ja olla aktiivne ning millal tuleks magama minna. Peale selle aitab melatoniin parandada üldist immuunsust, leevendada põletikke ja vähendada vähiriski. Ajuhormooniks kutsutakse seda põhjusel, et melatoniin kaitseb närvisüsteemi vananemisega kaasnevate kahjustuste eest. Ööhormooni nimetus on aga tulnud sellest, et organism toodab seda kõige enam pimedal ajal, eriti pärast keskööd, kui ruum on pime. Melatoniiniretseptorid on silma võrkkestas, ajus, munasarjades, arteriseintes, neerudes, pankreases, aga ka rasva- ja immuunrakkudes.

Melatoniini vaenlane pole ainuüksi vananev organism. Selle vähenemist põhjustavad stress, ebaregulaarne toitumine, suitsetamine ja alkoholitarbimine, samuti mõned ravimid: näiteks kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid, osa rahusteid ja unerohtusid. Kui melatoniini tootmine on pärsitud, võib kasvada dementsuse arenemise oht. Seepärast soovitatakse mõningate rohtude tarvitamisel alustada kohe ka melatoniini võtmist.

Uinumishäirete raviks

Melatoniin on suhteliselt uus preparaat meie ravimiturul. Ennekõike ostetakse käsimüügis saadaval olevat melatoniini uinumishäiretega toimetulekuks. Melatoniin vähendab uinumiseks kuluvat aega, pikendab une kestust ja parandab selle kvaliteeti. Valida on lühi- ja pikaajalise mõjuga preparaatide vahel. Lühitoimelist melatoniini kasutatakse peamiselt uinumishäirete ja suurest ajavahest tingitud kohanemisraskuste korral, pikatoimelist melatoniini aga eakate inimeste unehäirete raviks.

Euroopas läbi viidud uuringud on näidanud, et 15–25% lastest ja noortest kannatab uinumis- ja unehäirete all. Keskmisest enam puudutab see autiste ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsi, kellele on melatoniinist olnud abi. Melatoniini positiivne mõju ei vähene ega kao regulaarsel tarbimisel, mistõttu peetakse seda turvalisemaks kui tavapäraseid sünteetilisi unerohtusid.

Et toime oleks parim

Melatoniini toime on kõige tugevam, kui seda manustada regulaarselt ja igal õhtul samal ajal, soovitatavalt 1–2 tundi pärast õhtusööki või umbes tund enne magamaminekut. Alkohol ei käi sellega kohe kindlasti kokku.

Melatoniin ei põhjusta sõltuvust, organismi ei ähvarda kohanemine, mis sunniks doose järk-järgult suurendama. Sel pole ei võõrutus- ega teadaolevalt ka kõrvalnähtusid. Melatoniini toime suureneb, kui seda tarbida regulaarselt paar nädalat. Eriti on melatoniinist toidulisandina abi vananevatele inimestele, kelle organism ise seda enam piisavas mahus ei tooda. See on ka üks levinumaid põhjusi, miks vanadel inimestel on uinumise ja une kvaliteediga raskusi. 

Melatoniin toetab immuunsüsteemi

* Aitab vältida ja leevendada oksüdatiivset stressi, kui keha kaitsvate antioksüdantide ja seda ründavate stressorite tasakaal on paigast ära.
* Pärsib kroonilisi põletikke.
* Aitab ära hoida insuliiniresistentsuse ning teist tüüpi diabeedi teket.
* Kaitseb närvisüsteemi Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning muude vananemisega kaasnevate krooniliste haiguste eest.
* Leevendab vähiraviks kasutatava kiiritus- ja keemiaravi kõrvalmõjusid.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta novembrikuu ajakirjas. 

0 kommentaari