Uudised

Appi, SÜSIVESIKUD! 

Tervisefoorum, 14. veebruar 2018, 09:00
 
Nagu ikka, saan ma oma inspiratsiooni või vajaduse kirjutada elust enesest. Kuna elan majas veel nelja teise tudengiga, kes kõik on juhtumisi naissoost, olen tähele pannud veidraid asju, mida toidust räägitakse. Kõrvaltvaatajana tunduvad jutud süsivesikutevaesest dieedist ekstreemsed ja piiravad. Kas need tulenevad soovist kaalu langetada, püüelda perfektse dieedi poole või hoopis teadmatusest? Kuna süsivesikud on niivõrd olulised meie kehale ja vaimule, tunnen tohutut motivatsiooni seda postitust kirjutada. Teemaks siis seekord palju kirgi kütvad süsivesikud.

MIS ASJAD ON SÜSIVESIKUD? 

Alustades päris algusest. Kui sul on diagnoositud mõni toidutalumatust või ainevahetushäire, siis pöördu abi saamiseks dietoloogi või toitumisspetsialisti juurde. Mina kirjutan siin postituses tervele tavalisele inimesele. Igaks juhuks mainin, et pärast poleks arusaamatusi. Niisiis.

Süsivesikuid nimetatakse salvestatud energiaallikateks, mis on sünteesitud taimede poolt, kasutades süsihappegaasi, vett ning päikesevalgust. Erinevalt taimedest, on inimestel limiteeritud võimekus neid oma organismis ise toota (eranditeks laktoos rinnapiimas ja glükogeen lihastes ning maksas). Seega ideaalis peaksid süsivesikud moodustama umbes 50% kogu sinu päevasest energiast.

Kuid mis üldse on süsivesikud ning kuidas neid liigitatakse? Olen kerge ülevaate saamiseks koostanud ühe lihtsa alljärgneva graafiku.

MONOSAHHARIIDID

Kõige lihtsamat süsivesikute üksust nimetatakse monosahhariidideks (eesliide ‘mono’ viitab ühele molekulile ning ‘sahhariid’ suhkrule) ehk siis üheks suhkru molekuliks. Kuulsaimad lihtsüsivesikud on ühemolekulised glükoos, fruktoos ja galaktoos. Kuna monosahhariidid on lihtsaima keemilise struktuuriga, saavad nad organismis väga kiirelt imenduda.

Suurimat meediakära on alati saatnud glükoos, mida magusasõbrad armastavad, aga dieeditarid vihkavad. Fruktoos ehk puuviljasuhkur on magusaim kõigist naturaalsetest süsivesikutest. Sealt tuleneb ka Ameerikas toiduainetetööstuses laialt levinud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup (high-frutose corn syrup). Galaktoos ei leidu looduses vabal kujul, vaid esineb piimatoodetes laktoosi näol.

DISAHHARIIDID

Disahhariidid koosnevad kahest ühemolekulisest monosahhariidist. Põhilised disahhariidid on laktoos ja sahharoos. Laktoosi leidub küllaldaselt piimas ning moodustub glükoosi ja galaktoosi ühinemisel. Kuna aga sahharoos oma keemiliselt olemuselt koosneb glükoosi ja fruktoosi molekulidest (loe: ooo kui magus!), siis on ta väga laialt levinud marjades, puu- ja juurviljades.

Meie, eurooplased, kasvatame hulgaliselt suhkrupeeti ning impordime suhkrurooga, et oma sahharoosihimu rahuldada. Siia juurde lihtsalt üks lahe fakt näitamaks, et juba meie esivanematel olid välja kujunenud magusahambad. Nimelt, hakati väidetavalt juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guineas suhkrurooga kasvatama. Pole paha! Vähemtuntud disahhariidid on maltoos ja trehhaloos. Maltoos on kombineeritud kahest glükoosi molekulist ning pärineb tärklisest. Trehhaloosi leidub pärmis, seentes ning väikses koguses leivas ja mees.

POLÜOOLID

See on küll üks huvitav grupp, mis pole eriti tähelepanu saanud. Polüoolid on glükoosi või teiste suhkrute alkoholid ehk suhkrualkoholid. Nad on süsivesikud, osalise suhkru ja osalise alkoholi keemilise struktuuriga. Hoog maha! Sinu südamerahustuseks ei sisalda polüoolid etanooli. Milline kergendus. Sorbitooli, mannitooli, ksülitooli annavad lagunemisel poole vähem kaloreid kui süsivesikud, ehk siis umbes 2kcal ühe grammi kohta. Seega kasutatakse neid diabeetikutele suunatud toodetes ja suhkruvabades kommides.

Kas sa oled nätsupakil tähele pannud hoiatust, et ära söö korraga liiga palju – võib kõhu lahti teha? Jälle üks huvitav fakt. Närimiskummis kasutatavad polüoolid ei imendu peensooles, vaid liiguvad edasi jämesoolde, kus bakterid neid kääritama hakkavad. See tekitab ebamugavustunnet, kõhugaase ja kõhulahtisust. Nii et järgmine kord võid dropside ja nätsuga vähe tagasihoidlikum olla. Õnneks on polüoolid mitte-kartsinogeensed ehk ei ole vähki tekitavad ning kuna nad ei lagune suus, siis ühtlasi ka ei kahjusta hambaid (seda sa ju nätsult ootadki).

Kõiki eelnevaid, monosahhariide, disahhariide ja polüoole nimetatakse ka vihmavarjuterminiga suhkruteks.

OLIGOSAHHARIIDID

Kas sa prebiootikumidest oled kuulnud? Kui oled, on väga tore kui ei, siis saad kohe teada. Piltlikult öeldes meenutavad oligosahhariidid justkui pikka pärlikeed, kus iga pärli esindab ühte monosahhariidi. Kokku annavad nad ühe ilusa pika rivi süsivesikutest. Kas pole mitte lahe? Oligosahhariide on kahte liiki.

Esiteks, maltodekstriin pärineb tärklisest. Seda kasutatakse laialdaselt toiduainetetööstuses toidu tekstuuri muutmiseks aga ka magustajana ja rasva asendajana. Seega on maltodekstriin liitsüsivesik, mis laguneb ja imendub organismis ootuspäraselt.

POLÜSAHHARIIDID

Polüsahhariidid on pikima monosahhariidide ahelaga molekulid. Isegi veel pikemad kui oligosahhariidid. Kuna loodus on tahtnud asja veidi keerulisemaks ajada, siis jaguneb ka see grupp kahte leeri – tärkliseks ja mitte-tärkliseliseks polüsahhariidideks. Õnneks vähe tuttavamad sõnad.

Tärklist nimetatakse hellitavalt ladustatud süsivesikuks, sest koosneb pikast rivist ainult glükoosi molekulidest. Eestlased on alati armastanud kartulit. See täidab kõhtu ja annab energiat. Jumalasti õige! Kartul, bataat (maguskartul), maniokk, banaan, kaun- ja teraviljatooted koosnevad peamiselt ainult tärklisest ehk siis suurest portsust glükoosist. Mina sinu asemel neid oma toidulaualt küll välja ei jätaks.

Teine grupp polüsahhariide on nii-öelda mitte-tärklilised polüsahhariidid. See tähendab, et nad koosnevad taimsest rakukestast (põhiliselt tselluloosist) ning on peamiseks kiudaine koostisosaks. Mitte-tärklilised polüsahhariidid ei ole meie ensüümide poolt lagundatavad, seega liiguvad jällegi jämesoolde bakteritele maiustamiseks. Seega ka neist ei tasuks ju loobuda.

LÕPPSÕNA

Sai päris pikk ja kaunikene teine. Sellegi poolest, nüüd sa tead, et kõiki süsivesikuid ei saa ühe puuga halbadeks tembeldada. Sa ei pea oligo- ja polüsahhariide ning puuviljadest saadud mono- ja disahhariide vältima ega tegema süsivesikutevabu dieete. Hoopis vastupidi. Mõõdukalt tarbides on nad tervislikud. Piiri tuleb pidada lisatud suhkru ehk sahharoosiga. Kas sina oled kunagi süsivesikutevaba dieeti pidanud või tead kedagi, kes on seda teinud? Kirjuta mulle oma kogemusest. Kui oled huvitatud süsivesikute kohta rohkem lugema, siis suunan sind sujuvalt järgmisele postitusele, mis asub siin. Jällelugemiseni!

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee