3
fotot
Jaga:     
Uudised

LES MILLSI valikus on uus trenn!

Ometi leidsin endale trenni, mis meenutab veidi veidi mu taga nutetud ringtreeningut -  Les Mills Tone Reval Spordis.

Seal küll pole raskustega harjutusi, kuid ilusti on olemas hulk kükke, väljaasted, plank, erinevad kohapeal jooksud, sisse mõned jooga ja balletti harjutused ning osa treeningust hõlmab treeningkummiga harjutusi. Treening tekitab kindlasti võhma ja vastupidavust, kulutab kaloreid, suurendab lihasjõudu. Paljud harjutused on head just jooksjatele. Kui ma ringtreeningus käisin, sain väga hea vundamendi kevadeks, et loodan, et Les Mills Tone annab pooltki -  potentsiaal on olemas.

Samuti on treener väga positiivne, mis on minu jaoks väga oluline. Sest kui ma juba „verd sülgan“ ja silmanurgast näen, kuidas keegi poole trenni pealt jalga laseb, siis peab olema midagi veel peale mu enda tahte, mis aitab edasi pingutada ja õnneks ta suudab hoogu anda. Kellaajad on küll minu päevaplaaniga vastuolus, kuid eks tuleb kuidagi asju ümber proovida tõsta. Mu lemmikud on varahommikused trennid -  kõik need, mis tahaks sisse magada, aga kui jõuad, siis on nii hea tunne, et trenn tehtud ja päev alles ees.

Täiesti plaaniväliselt sai kandideeritud „Eesmärgiks Tallinna maraton“ projekti  ja sain esimesest voorust edasi treeninglaagri päevale. Päev algas Timo kogemusega, kes selles projektis juba on osalenud. Tema blogi saate lugeda 100miili.ee lehel. Siis saime natuke liigutada - kõigepealt tubastes oludes mõned harjutused  ja siis ninad ja varbad Järve terviserajale.  

Meid jagati FB Jooksmise, Jooksupartneri ja Sparta vahel ära. Mina olin FB Jooksmise grupis. Välitreening ei olnud keeruline - väike jooksuring ja lõpus jooksuharjutused. Nina punaseks ja varbad märjaks ning päev jätkus edasi loengutega: Projekti tutvustus (Janek Oblikas, Marathon100), Harrastusjooksja ABC (Toomas Tarm, Sparta), Kiirustreeningud (Einar Kaigas, Jooksupartner), Üldkehaline ettevalmistus (Margus Pirksaar, Jooksupartner) ja Jooksja toitumine (Silja Jürs, Teraapialaegas).

Mõned punktid kiirelt välja tuua, siis peamised kiirustreeningu liigid on sprindid, intervalltreeningud, rütmijooksud ehk kiirendused ja mäkkejooksud. Kõigepealt muidugi peab keskenduma baasile ehk rahulikule jooksule, siis tempovastupidavusele ja alles siis kiirusele. Treeningute rütmitamine on üks olulisemaid komponente treeningprotsessis - põhitreeningud (jooksmine), toetavad treeningud (jooksuharjutused, üldkehaline ettevalmistus, muud alad), taastumine (aktiivne (teistsugune lihastöö nt ujumine, sõudmine, rulluisutamine, jalgratas, suusatamine jne) ja passiivne (puhkus, uni)).Toitumise loengust meeldis mulle enim toidupüramiidi osa  - peale selle, et on soovituslik Eesti elaniku nädala toidulaud, tegelik Eesti elaniku toidulaud, on ka toidupüramiid sportlastele. Lisaenergia ja vedelik vajalik siis, kui treenida üle 5 h nädalas.

Loengute ajal kutsuti ka lühivestlusele selle jooksugrupi treenerite juurde, kellega õues sörgitud sai. Edasi kahjuks mind ei valitud -  konkurents oli suur. Kõik, kellega ise metsavahel või lõunasöögilauas kokku puutusin, olid äärmiselt toredad. Mis halvasti, see uuesti -  eks proovib järgmine aasta uuesti -  võib-olla tuleb end varem selle projekti lainele viia. Oleks tore kunagi joosta maratoni ja just tõeliselt hea ettevalmistuse ning toetusega. See aasta jätkan oma võistlusplaaniga, kus maratoni sees ei ole. On muid vahvaid väljakutseid ja eesmärke. Kõigepealt aga ABC -  üldkehaline ettevalmistus, toitumine korda, puhkamine piisavaks, vaimselt tugevaks, olla positiivne, mitte süüa salaja kommi ja käia rohkem jooksmas.

Võid  silma peal hoida ka mu instagrammil https://www.instagram.com/helkudoingsport/.

0 kommentaari