Jaga:     
Uudised

Mis on naiste kikkpoksiakadeemia?

Kuidas ma eile naiste kikkpoksiakadeemias käisin 

Tegelikult on mul hästi palju huvisid, sest mul on võhma, mida saaks rakendada erinevatel spordialadel. Usun, et ma oleksin päris hea vastupidavust nõudvatel aladel. Kiirusega on nagu on, aga kui püüdlik olla ja õppida, tahta nagu mina seda soovin, siis saab tehnikaga ka pika peale vastaseid alistada.

Kus see akadeemia asub?

Tartus, Kaunase puiestee 68. Eraldi sissekäik sildi all - mugav. Mina muidugi suutsin majale pool ringi peale teha ja ikkagi enne kokkulepitud aega kohal olla. Need on need kiired jalad ja uimane mõtlemine.

Mida sealt saab?

Kikkpoksist algteadmised, enesekaitsest nii mõndagi ja korraliku tehnika ja hunnikuga stressimaandust. Mida rohkem käia, seda rohkem ka arened - lihtne!

Kõik olulise info leiab: SIIT
Facebookis tasub ka sõber olla, siis ei maga häid pakkumisi maha: SIIN

Mulle jäigi tuttava jagatud plakat silma ja mõtlesin, et hea oleks õppida midagi uut. Ülakeha on nagunii võrreldes alakehaga selline nõrgemat sorti, seega teeks natuke järeleaitamist. Kätekõverduste ja kõhulihastega hommikuti ka püüan end toetada. Üldse võiks tugev, enesekindel ja osav naine minust saada, kohati nagu juba looks, aga alati saab paremini. Seega kirjutasingi Facebooki sõnumitesse ja leppisin sobiva kuupäeva ja kellaaja kokku.

Tahtsin esialgu minna ühistrenni, kuid kellaajad ei sobinud. Panin end kirja eratreeningusse, et saada treeneriga koostöös aimu sellest alast ja veidi tehnikat õppida. Lootsin täiesti oma aega saada, kuid õde tegi üllatuse ja sõitis maale, seega tuli töölt tunnike varem lahkuda (õnneks kaastöötaja on terve ja endal on ületunde) ja lasteaeda kepselda ning hiljem juba 20ks trenni jõuda koos lapsega, sest kuhu mul teda ikka jätta oleks. Võttis oma kaisukaru ja Minni-hiire kaasa ning oligi minek. Esialgu istusime valele bussile ja väsimus andis tunda. Aga olen õnneks karastunud ja varun aega, kui kuhugi on minek. Paar peatust sõitu ja olime õiges kohas.

Treener oli viisakas ja juhatas riietusruumi. Oli käimas ka trenn ja naised said enne treeneri puhkusele minekut päris hea koormuse. Isegi kõrvalt vaadates tundus äge! Naisi oli igasuguses vormis ja keegi midagi kartma ei pea, sõbralik ja muhe seltskond.

Alustasime poksisidemete sidumisest. Eks tahab veel harjutamist, aga südame poolt ring ümber sõrme ja randmelt ja uuesti... noh, midagi jäi igatahes meelde. Grete tahtis vahepeal tähelepanu ja tuli poksiringis ettevaatli kolla, et mitte talle peale astuda. Õnneks leidis temagi peagi tegevust ja sain treeneriga harjutada liikumist, otse ning kõrvalt lööke. Olid raundid ja vahel väikesed pausid. Pulss oli maksimaalselt 178 lööki minutis, kindlasti oleks saanud kõrgemale kui poleks seda väsimust ja maratonist taastumist. 

Sattusin hoogu isegi ja sõna aeg! peale ei reageerinud - hasart tekkis. Igatahes soovitan proovida ja miks mitte jäädagi end vormima. Lõbus on, silm särab ja keha areneb - mida veel tahta! 

Täitsa ootan homset päeva, sest täna nagu midagi eriti tunda ei anna. Mingisugune treenitus ikkagi veel on alles või tänane on petlik. Pilte ei teinud, aga higi sai valatud ja uusi teadmisi kohe hulga. 

Kas ma ka edaspidi hakkan käima? Kõik oleneb, kas saan õe/ema lapsehoidu rakendada ja kui autokooliga korras, siis miks mitte hoopis sinna panustada, sest trenn on korralik. Juba ruumi astudes on tunda, et seal tehakse kõvasti trenni. 

Tore oli ka see, et treeneriga tekkis väga ruttu klapp ja kõik vead said korrigeeritud. Eks vahel ikka unustasin kätt kaitsesse viia või küünarnukk läks liiga üles või jäi alla, aga need kõik saaks ajaga selgeks harjutatud. 

Jõudsin Gretega 22 ajal koju ja lõpuks sai ta oma õuna, mida juba lõpuosas nõudma hakkas. Siis saime juba unne jääda ja sain taas tunda seda mõnusat väsimust treeningust. 

Mina tänan! 

Kui oled käinud, siis jaga muljeid! Kuidas meeldis, kui kaugele oled arenenud ja mida olulist enda kohta õppinud? 

0 kommentaari