Uudised

Mis on pimesoolepõletik? 

Krista Link, 27. jaanuar 2018, 09:15
 PantherMedia/Scanpix
Äge pimesoolepõletik on kõige sagedasem erakorraline kirurgiline haigus. Diagnoosida on seda keerukas, kuna vaevused on väga erinevad ja ebamäärased ning valu paikneb sageli üsna kaugel haiguse algkoldest.

Anatoomia

Inimese peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb sooleosa, mida nimetatakse umb- ehk pimesooleks. Sellest omakorda algab umbselt lõppev, pliiatsijämedune, ussi meenutav sooleosa, ussripik. Viimase pikkus on tavaliselt 8 cm, kuid see võib olla ka 2 cm või 20 cm pikkune. Ussripiku täpne asend paremal alakõhus võib inimeseti erineda: normaalses asendis ripub ussripik vabalt otse alla, kuid see võib asetseda ka kusepõie taga või tõusta hoopis üles, paiknedes jämesoole taga. Imikutel ja väikelastel on ussripiku alguskoht avar ja lehtritaoline. Umbes viiendaks eluaastaks kujuneb ussripik lõplikult välja. Vanematel inimestel võib ussripik kõhetuda ja kas osaliselt või täielikult umbuda ja taandareneda. Ussripik ei ole ainult jupike soolt, vaid selles paikneb ka lümfoidkude, mis etendab oma osa organismi vastupanuvõimes. Nii on ussripikut võrreldud ka kõhuõõne mandliga.

Miks tekib põletik?

Oma anatoomilisest ehitusest tingituna võib ussripikus üsna kergesti kujuneda põletik. Seda soodustab valendiku umbumine soolesisu või raskesti seeditavate toiduosiste tõttu. Kuna sooleosa on seest vooderdatud limaskestaga, kus paikneb lümfoidkude, võib keha mõne teise piirkonna põletikuga kaasneda limaskesta turse ja põletikureaktsioon. Ussripikupõletikku nimetatakse ka apenditsiidiks. Põletiku raskus võib erineda, piirdudes limaskesta põletikuga, mis võib taanduda või üle minna tõsisemaks põletikuks, millega kaasneb kogu sooleosa haaratus ja mäda teke.

Pimesoolepõletik on eluohtlik

Kuna ussripiku suubumiskoht on kitsas, umbub see tekkiva turse tõttu kergesti. Nii koguneb ussripikusse mäda. Põletiku süvenedes võib tekkida sooleseina mulgustumine, rahvakeeles lõhkemine, ja mäda satub kõhuõõnde, tekitades eluohtliku seisundi – kõhukelmepõletiku.

Kuidas ära hoida?

Ussripikupõletikku vältida pole võimalik, kuigi seda esineb vähem neil, kes söövad rohkem kiudaineid sisaldavaid toiduaineid. Ussripikupõletik võib elu jooksul välja kujuneda ühel inimesel 15st. Kuigi põletik võib tekkida igas vanuses, on see väga harv alla kaheaastastel, esinedes peamiselt 10–30aastastel.

Erinevad tunnused

Anatoomiast lähtuvalt võivad ussripikupõletiku vaevused olla väga erinevad, sõltudes inimese vanusest, ussripiku paiknemisest ja pikkusest, tekkinud põletiku vormist ning organismi vastupanuvõimest. Haiguse algjärgus esinevad sageli ebamäärased vaevused teistes kehapiirkondades. Arstide keeles järgneb seisund nimega “äge kõht”. Tekib tuim valu ülakõhus või naba piirkonnas, mis muutub järk-järgult teravamaks ja suundub paremale alakõhtu. Söögiisu kaob, sageli esinevad iiveldus ja/või oksendamine. Kehatemperatuur tõuseb tavaliselt 37,2–38,8 kraadini. Esineb gaasipeetust ja kõhukinnisust, aga ka kõhulahtisust koos suurenenud gaasiga. Võimalikud on kõhukrambid ning valulik urineerimine.

Millal minna arstile?

Kui vaevuste tekkest on möödas paar tundi, haigus näib süvenevat ning valu suundub paremale alakõhtu, tuleb minna erakorralise meditsiini osakonda. Vältima peaks söömist, joomist, soojendavat või jahutavat kotti, kõhu tugevat muljumist. Hoiduda tuleks ka ravimite tarvitamisest (valuvaigistid, kõhulahtistid, kõrvetiste ravimid jms). See võib muuta haiguspilti või vähendada vaevusi, mistõttu võib jääda mulje, et kõik ongi juba peaaegu korras.

Kuidas diagnoositakse?

Arst küsitleb haiget ja teeb üldläbivaatuse, millele järgneb hoolikas kõhu katsumine kindlate võtetega. Järgnevad vere- ja uriiniproovid, vajadusel tehakse ultraheliuuring või muu piltdiagnostiline uuring.

Ravi

Ussripikupõletiku diagnoosimisele järgneb üldjuhul ussripiku kirurgiline eemaldamine ja mõnepäevane haiglaravi. Kui diagnoos on ebakindel, jälgitakse haiget raviasutuses või suunatakse koju. Kui vaevused kaovad, võib see viidata kergemale ussripikupõletikule või mõnele muule haigusele, mis võib ise paraneda. Kui lisandub uusi haigusnähte, tuleb taas raviasutusse pöörduda. Nii võivad perearsti vastuvõtul hommikul tehtud analüüsid olla korras, kuid õhtul vaevused ägenevad ja tuleb minna erakorralise meditsiini osakonda. Ka siis võib juhtuda, et analüüsid on korras, kuid järgmisel hommikul näitavad uued testid perearsti vastuvõtul põletikku. Ussripikupõletik on haigus, mille staadiumid võivad aja kulgedes süveneda või taanduda.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee