Uudised

Kuidas käib ja mõjub PSÜHHOTERAAPIA? 

Reeli Maasikamäe, 26. jaanuar 2018, 13:00
 PantherMedia/Scanpix
“Neutraalse inimesega rääkides saadakse sageli endas suurem selgus ja lihtsam on leida muredele lahendusi,” tutvustab terapeut Ilona Gassmann psühhoteraapiat ehk psühholoogiga rääkimist. Tuleb vaid leida sobiv psühholoog, kellel lasta sõnadega puudutada hinge.

Mida psühhoteraapias tehakse?

Psühholoogi juures räägib inimene oma mured kõva häälega lahti. Rääkimisel on psühhoteraapias oluline osa, sest juba kõnelemise ajal, ise oma sõnu kuuldes, hakkab inimene tajuma oma probleemidele lahendusi. Kodus mõtisklemine sellist tulemust ei anna.

Psühholoog ei anna nõu ega otsusta midagi inimese eest, ta aitab arutada erinevaid probleemi lahendamise ja toimetuleku viise.

Suure murega näeb inimene sageli oma olukorda väga piiratult, ta keskendub vaid murele ja tajub üksnes dramaatilisi lahendusvariante. Psühhoteraapia käigus nägemisväli avardub ja sel hetkel, mil otsustatakse, mis elust edasi saab, on juba rohkem teid, mida mööda minna.

Psühholoogi juurde ei pea tulema vaid siis, kui päevakorral on elu ja surma küsimus, võib tulla ka väiksemaid muresid arutama. Minu kabinetis on mõned käinud juba järjest viis-kuus aastat, näiteks rääkimas, kuidas lapsed kasvavad või kuidas tööl olukord on. See on ennetus.

Kas hea sõber võib asendada psühholoogi?

Sõber ja psühholoog on täiesti erinevad. Sõber kuulub sotsiaalsesse võrgustikku, aga psühholoog on koolitatud inimesi aitama. Sõber ei saa asendada psühholoogi ega psühholoog sõpra. Mure lahendamisel on suurim erinevus see, et sõber on emotsionaalselt seotud, aga psühholoog neutraalne ja saab vaadata muret teiselt pinnalt. Vahel on mõnda asja kergem kuulda psühholoogilt kui sõbralt.

Kas on muresid, mille leevendamiseks on vaja just psühholoogi abi?

Arvan, et kõik mured vajavad leevenemiseks ka rääkimist ehk kerget psühhoteraapiat.

Mõned tunnevad end sageli kehvasti, teadmata, mis neis rusutud tunnet tekitab. Siis saab psühholoogiga vesteldes ja end lahti rääkides aimu, mis kehvaks enesetundeks põhjust annab.

Kas psühhoteraapia võib vahel halvasti mõjuda?

Lõpptulemusena on kõik psühhoteraapia valdkonnad suunatud inimese toimetulekut parandama. Psühhoanalüütilise teraapiaga võib enesetunne küll alguses kehvemaks minna, sest see puudutab alateadvusse peidetud painajaid, näiteks lapsepõlvetraumasid, mis meid siiani mõjutavad, kuid mida me ärkvel olles ei teadvusta. Nende alateadvusest väljatoomine võib olla ehmatav ja traumeeriv ning seoste loomine tänapäevaga hirmutav. Lõppkokkuvõttes aitab see aga lahendada probleeme ja viib elus edasi.

Kuidas leida endale sobiv psühholoog?

Psühholoogi ainus tööriist on tema isiksus. Meil ei ole kreeme nagu kosmeetikul või puure nagu hambaarstil. Õige isiksus leitakse katse-eksituse meetodil, nagu otsitakse endale sobivat massööri. Iga inimese puudutus paljal kehal meile ei meeldi, aga mõne oma meeldib. Psühholoogiga on samamoodi. Tuleb üles leida inimene, kellel lubatakse oma hinge puudutada ja see on mugav.

Kas psühholoog sobib, saab teada juba esimese korra järel. Tuleb tunnetada, kas tekkis inimlik kontakt. See on kõige alus. Kui lahkudes jääb hinge ebamugavustunne või segadus, on see signaal, et psühholoog ei sobinud. Tõenäoliselt ei ole halba psühholoogi, vaid sobimatus inimeste vahel. Kui esimene valik ei õnnestunud, ei tohiks mõelda, et eks nad on ju kõik sellised, vaid ikka edasi otsida.

Mis tundega peaks psühhoteraapiast lahkuma?

Psühholoogi juurest peaks lahkuma kergendustundega. Oluline on, et oli hea rääkida.

Psühholoogi juures ei käida üks kord, enamasti tuleb endas selguse saamiseks käia rääkimas mitu korda.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta aprillikuu ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee