Uudised

Mis haigusi võime saada LEMMIKLOOMALT? 

Robert Aps, 25. jaanuar 2018, 12:00
 PantherMedia/Scanpix
Lemmikloomad toovad sinu ellu palju rõõmu, aga mõnikord ka inimesi nakatavaid haigusi. Mõned neist haigustest põhjustavad vaid ebamugavust, teistel võivad aga olla tõsised tagajärjed.

Lemmikloomi seostatakse tervislike eluviisidega, sest loomadega mängimine vähendab stressi ja süstib igapäevaellu positiivsust. Pealegi on koeraga jalutamine tervislik ja toonust andev füüsiline tegevus.

Haigused, mis levivad inimestele

Võõra kõla ja päritoluga sõna “zoonoos” tähistab haigust, mis kandub loomadelt inimestele. Nii koerad, kassid, närilised, roomajad kui ka puurilinnud võivad olla ohtlike nakkuste kandjad. Selliseid nakkusi on avastatud üle 200, nende levik ja riskimäär sõltub piirkonnast, kliimast ja teistest teguritest (nt loomadega kokkupuutumise sagedusest). Rohkem nakatuvad zoonoosidesse loomadega tegelevate ametite esindajad, nagu veterinaarid, lüpsjad ja talitajad.

Et oma karvaste või suleliste lemmikutega stressivabamalt aega veeta, tasub olla teadlik riskidest ja haiguste vältimise viisidest. Eriti hoolikas peaks olema raseduse ajal. Samuti on oluline jälgida, et lapsed ning vanadusikka jõudnud ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed oskaksid end ohtude eest kaitsta.

Sageli minnakse reisile ka lemmikloomaga ja enne seda soovitab Viltrop uurida, kas sihtkohas on levimas ka zoonootilisi nakkusi. Kasuta selleks otsingusüsteeme, tee päringuid reisimeditsiinikabinetti või küsi infot loomaarstilt.

Kassikriimustustõbi

Kassikriimustustõbi on bakteriaalne haigus, mis paraneb enamasti ise, annab eluaegse immuunsuse ja kulgeb kergemal juhul haavanakkuse tunnustega. Raskemal juhul lisanduvad palavik ja peavalu. Pärsitud immuunsusega inimestel võib haigus põhjustada raskekujulisi tüsistusi (veresoonte, südame, maksa ja närvisüsteemi kahjustused).

Haigust levitavad kassid, kuid vaatamata tõve nimele võivad mõnikord olla kandjateks ka koerad. Nakkus levib ka kirpudega. Haigustekitajaid leidub kasside süljes ning kassikirpude roojas. Sagedamini kannavad kassikriimustustõbe edasi kassipojad.

Võimalikud sümptomid on muu hulgas lümfisõlmede suurenemine haava ümbruses, palavik, peavalu ja külmavärinad.

Kuidas vältida?

- Hoidu kassiga mängides liiga järskudest liigutustest, et vähendada hammustamist ja küünistamist.
- Jälgi, et kassi sülg ei satuks haavadele ega limaskestadele.
- Pese pärast kassiga mängimist käsi.
- Hoia kassi siseruumides ja/või tee regulaarselt kirbutõrjet (nakatuda on võimalik kassikirbu juhusliku allaneelamise tagajärjel). 

Paeluss

Koeraviik ehk paeluss võib kimbutada lemmikloomi ja omakorda põhjustada inimestel paelusstõbe. Kirbud on paelusside vaheperemehed, lapsed võivad neid pere lemmikutega mängides kogemata alla neelata.

Haigust levitavad põhiliselt koerad ja kassid. Võimalikud sümptomid on kaalukaotus, ebamugavustunne alakõhus, kõhulahtisus ja isutus. Tihti ei tekita paelussid inimestel ühtki vaevust.

Kuidas vältida?

- Kanna hoolt, et koerad ja kassid oleksid kirbuvabad.
- Lemmikut kimbutava paelussi kahtluse korral võta kohe ühendust veterinaariga.

Papagoipalavik

Psitakoos ehk papagoipalavik on mikroobi põhjustatud nakkushaigus. Sarnaselt gripile võib see vastuvõtlikel inimestel tekitada tõsiseid tüsistusi. Haigust levitavad paljud linnud, näiteks papagoid, pardid, tuvid, kanad ja varblased. Võimalikud sümptomid on palavik, nõrkus, köha, pea- ja lihasevalu ning iiveldus.

Kuidas vältida?

- Hoolitse käte puhtuse eest pärast lindudega mängimist või puuri puhastamist.
- Haigeks jäänud linde tuleb kohe ravima hakata. 

Salmonelloos

See on bakteriaalne haigus, mida seostatakse enamasti saastunud kanamunadega. Kontrollimata munade tarbimine pole aga ainuke viis seda kurikuulsat soolenakkust saada.

Haigust levitavad peaasjalikult roomajad (k.a kilpkonnad), sest haigustekitajatest bakterid on nende loomulikud kaaslejad seedetraktis. Harvem on edasikandjad närilised, kassid ja koerad. Tavalised tunnused on kõhulahtisus, palavik, peavalu ja oksendamine.

Kuidas vältida?

- Pese regulaarselt käsi ning toidu valmistamisel pindu ja köögivahendeid.
- Ära lase roomavaid lemmikuid kööki, söögituppa või muudesse kohtadesse, kus toitu ette valmistatakse.
- Roomajate puure, mänguasju ja väljaheiteid puudutades kanna ühekordseid kilekindaid või pese kohe pärast toiminguid käsi kuuma vee ja seebiga; puhastamiseks ära kasuta köögivalamut ja -pindu või vannitoas paiknevaid pesukohti.
- Ära söö ega joo roomajatega tegelemise ajal.

Lemmikute ümarussid

Toksokariaas on nakkushaigus, mida põhjustavad koerte või kasside ümarussid ehk solkmed. Solkmed võivad kasvada sooltes pea 10–20 cm pikkuseks. Haigust levitavad koerad, kassid ja rebased, kes eritavad solkmemune keskkonda.

Võimalikud sümptomid sõltuvad kehapiirkonnast, mille ümarussi rändvastne on hõivanud. Tavaliselt kaasnevad nakkusega palavik, peavalu ja köha, ent näiteks vastse liikumine silmapõhja võib tekitada püsiva nägemiskaotuse.

Kuidas vältida?

- Väldi laste mänguväljakute ja liivakastide saastumist kassi ja koera väljaheidetega.
- Pese käsi pärast õues mängimist ja enne sööki.
- Tee koostöös veterinaariga koertele-kassidele ussivastane ravimikuur.

Toksoplasmoos

Haigust tekitab parasiit Toxoplasma gondii. Seda levitavad kassid, kes on parasiidi ainsad lõpp-peremehed. Inimese nakatumine toimub kas keskkonda sattunud toksoplasmade nakkuslike eluvormide allaneelamisel või nakatunud loomsete saaduste (sea-, veise- ja lambaliha) söömisel, kui neid pole piisavalt kuumtöödeldud.

Üldjuhul ei tekita parasiidi elutegevus täiskasvanud inimese organismis nähtavaid sümptomeid. Harva esineb palavikku, lihasevalu ja lümfisõlmede tundlikkust. Parasiit võib olla ohtlik raseduse ajal ja kujutab endast suurt riski pärsitud immuunsusega inimeste tervisele.

Kuidas vältida?

- Puhasta kassi liivakasti regulaarselt.
- Ära sööda kassile toorest liha.
- Raseduse ajal hoidu tegevustest, mille käigus võid kassi väljaheidetega kokku puutuda.
- Pese käsi pärast toore või väheküpsetatud liha katsumist ning väldi selle söömist.

Zoonooside ABCs välja toodud haigustele lisaks võivad Eestis elavad lemmikloomapidajad tõenäoliselt kokku puutuda krüptosporidioosi, leptospiroosi, mikrosporoosi ja kampülobakterioosiga.

Selle asemel et pidevalt muretseda, kas lemmikloomadelt ehk mingit haigust ei saa, tasub olla lihtsalt karvaste-suleliste pereliikmete suhtes hooliv ja tähelepanelik. Nii rohkem kui vähem haruldasi zoonoose on terve raamatu jagu. Kui märkad lemmiku välimuses, käitumises või harjumustes ootamatut muutust, siis võta julgelt spetsialistiga ühendust, et põhjused kindlaks teha ja vajadusel ravi alustada. Sel moel hoiad nii enda kui ka lemmiklooma tervist.

Akvaariumikaladega seotud ohud

Silmailuks ostetud akvaariumikalade ohud piirduvad bakteriaalsete haigustega. Tunned haiguse ära sellest, et kalade söögiisu väheneb, soomused kukuvad ära, nad käituvad ebatavaliselt, ujuvad halvasti, nende nahk punetab, veritseb või on sellel haavandid.

Bakter Mycobacterium marinum võib põhjustada hädasid ka inimestel, kergematest nahaprobleemidest kuni eluohtlike põletikeni välja. “Akvaariumivesi võib olla saastunud teiste bakteritega, mis pärinevad keskkonnast või kalasöödast,” toonitab Viltrop. “Need võivad olla inimestele ohtlikud, kuid tegemist pole nakkustega, mida peaks pidama kaladega seotud zoonoosideks.”

Haiguste vältimiseks tasub igasuguse nahavigastuse korral hoida piirkonda kokku puutumast elus ja surnud kalade või akvaariumiveega. Akvaariumi ja muude tarvete puhastamiseks kasuta kummikindaid ning torude ja mahutite nühkimiseks vastavat harja.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta aprillikuu ajakirjas. 

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee