Jaga:     
Uudised

Kas suudad vähemalt päeva oma KAALULE mitte mõelda?

Kui jah, võid end õnnelikuks pidada – uuringute andmeil ei suuda enamik õrnema soo esindajaid ja üle poole meestest 24 tundigi oma mõtteid kaalunumbri juurest eemale kiskuda.

Dieedid, trennid, paastud, salendamist lubavad teed ja preparaadid... Lõpetaks lõputu katsetamise ja võitlemise ning keskenduks iseenda ja oma keha heaolule. On aeg vastu võtta kõik see, mille loodus meile on andnud.

Meeleheitlikult kaks numbrit väiksema kleidi selgapunnitamine on paljude hall argipäev. Kõigil meil on ideaalkaal, mille saavutades ja säilitades end hästi ja õnnelikuna tunneme, aga ons tegu tõesti “selle õigega”? Lõppude lõpuks on oluline hea enesetunne ja füüsiline vorm.

On vähe tõenäoline, et lauljatar Adele’i kehatüübiga naine järsku Angelina Jolieks saleneb – juba tema loomulik kehakuju ja luustiku struktuur ei toetaks seda, vähemalt mitte ekstreemsustesse laskumata ega kerge vaevaga. Angelina habras raam seevastu ei võimaldaks tal muutuda ülimalt volüümikaks ja ega see sobiks tema kehaga nagunii. Näib, et vaatamata tervislike eluviiside ja liikumise populaarsusele püüavad paljud iseendast kõrvale hiilida ja justkui kellekski teiseks muunduda.

Audentes Fitnessi rühmatreeningute peatreener Anu Ruutu ütleb, et kehal on tõepoolest oma kaal, mis loodusest antud ja millega ta end õnnelikuna tunneb.

“Looduse poolt nn suure kondiga inimene võib lihast kasvatada ja rasva vähendada, kuid piitspeenikeseks ei saa ta mingi nipiga. Kõige parem on teadvustada oma keha endale nii, nagu see on.”

Ära esita ultimaatumeid!

Hea vormi saladus on õnn. Nii raske, kui see ka ei tundu, ole oma keha (ja eluga) rahul. Sport ja liikumine, üldine aktiivsus on parimad stressiravimid, regulaarne treening intensiivistab organismis serotoniinitaset ning endorfiinide tootmist, tekitades heaolutunde. Dieet seevastu on kehale ultimaatumi esitamine. Piiratud söömine ja mõnede toiduainete vältimine sundmõttena pole tervislik ja võib iseseisvalt katsetades viia raskete tagajärgedeni. Sama kehtib ka liigse treeningutele pühendumise kohta. Mõõdukas kaalulangetamine (näiteks Figuurisõprade abil) väärib aga proovimist, kui oled kindel, et suudad pühenduda ning hiljemgi hoida sama joont nii toitumises kui elustiilis.

Ülekaalulisuse põhjus peitub toitumise ja organismi energiakulu tasakaalustamatuses. “Kui on soov end vormi viia, lihast kasvatada või kaalu kaotada, tuleks esimese asjana korrigeerida toitumist ja liikumist,” soovitab ka Anu Ruutu. Vahel piisab kõigest väikestest muutustest.

Kui inimene peab kaalu säilitamiseks kõvasti trennis kaloreid põletama või väga palju söömist piirama, on tegu ehk hoopis märgiga, et asjalood ei pea sedasi olema? Eksperdid kinnitavad, et vähemalt 30 minutit treeningut on vajalik iga päev, kuid see ei tähenda mitte metsikult jõusaalis rassimist, vaid lihtsalt aktiivsemat eluviisi – rohkem jalakäimist, lastega õues hullamist, koeraga jalutamist. Korralikult toitudes ja igal võimalusel jalgsi liikudes peaks keha iseenesest õiges kaalus püsima, vajamata erimeetmeid. Mis peamine – ole ka rõõmsameelne, positiivne, löö oma elust minema stress.

Kui kardad kaalule astuda, vaata peeglisse, peaasi, et oled rahul pildiga, mis sulle sealt vastu vaatab, teinekord pole kaalumist vajagi. Selline suhtumine on mõistlik ja eluterve.

Keha õige koostis

Tervise seisukohast on oluline jälgida keha koostist: ka väikese kaalu puhul võib kehas liigagi suure osa moodustada rasv või oma normi ületada mõni muu tähtis tegur.

Rasvumist saab hinnata ka puusa- ja vööümbermõõdu abil. Jagades puusaümbermõõdu vööümbermõõduga, saame täpsema tulemuse: kui nende omavaheline suhe on naistel rohkem kui 0,8 ja meestel üle 1, liigitatakse tulemus rasvumise alla. Naba kõrguselt mõõdetuna on naiste soovituslik vööümbermõõt kuni 88 ja meestel alla 102 cm.

Ohtlikemaks rasvatüübiks peetakse vistseraalset rasva, mis asub kõhupiirkonna siseorganites ja nende ümber. Vistseraalne rasv on suhkurtõve, ajurabanduse ja südamehaiguste riskitegur, sest vabastab vereringesse toksiine. Kõhusisest rasvumist nimetatakse ka metaboolseks ehk ainevahetussündroomiks. Vistseraalse rasva taset saab mõõta aparaadiga. Taset 1–12 loetakse tervislikuks, 13–59 juba liigseks.

Rasv koguneb jõudsamalt organismi pärast kolmekümnendaid eluaastaid, eriti neil, kes pole kunagi kehaliselt aktiivsed olnud. “Rasvaprotsendinäidu suurenedes tuleb söömisharjumused üle vaadata,” soovitab Anu Ruutu. “Raske on ümber harjutada suurt magusatarbimist, seda tasub teha samm-sammult, muidu keha ehmatab ära. Parem on süüa magusat näiteks hommikupoolikuti, mil enamik meist rohkem liigub.”

Toitumine ja liikumine on väga tähtsad ka üleminekueas. Naistel väheneb siis munasarjades progesterooni ja neerupealise hormoonide tootmine, need hormonaalsed muutused määravad ka ainevahetuse kiiruse – keha pole enam võimeline kaloreid põletama nii kiiresti kui varem. Seetõttu on enamik naisi kaaluprobleemidega kimpus just üleminekueas. Anu Ruutu lisab, et raskem on kehakaaluga rinda pista ka hormonaalsete ravimite tarvitajatel: “Tavaliselt ei kipu kaal sel juhul alanema, pigem suureneb.”

Kui kaal hoolimata tervislikust toitumisest ja füüsilisest koormusest ei lange, peaks kohe nõu pidama arsti või treeneriga, sest võimalik, et probleem on näiteks kilpnäärmes.

Lase meeled valla

Kaalumure ei tulene vaid valedest toitumisharjumustest. Inimese psühholoogiline pool mängib kaaluvaldkonnas tähtsat osa. Kui paar lisakilo saavad kinnisideeks või sisendatakse iseendale pidevalt: “Olen paks!”, siis teistmoodi mõtlema hakkamine ja enesekindluse tagasisaamine nõuab pingutust.

Salenemisele aitab kaasa, kui luua kord majja hingelises seisundis. Paljud inimesed kasutavad söömist aseainena emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel: ummikusse jooksnud suhted, armastuse puudumine, raskused tööl jms võivad viia endassesulgumise ja teistest võõrandumiseni. Levinud vabandus on ka “Mul ei ole aega”. Iseenda jaoks peab alati aega leidma. Inimesi, kes ajapuuduse vabanduseks toovad, tuleks tähelepanelikumalt jälgida – ehk on nad üksikud, vajavad abi või sõpra?

Kaalu määravad emotsioonid: tänapäeva elutempo ja pidevalt majanduslikele, töö-, suhte- ja teistele igapäevastele muredele keskendumise juures laseme märkamatult stressifaktorid oma ellu, mis omakorda kurnab organismi, suurendab vajadust toiduenergia järele ning mõjutab psüühikat ja mõttemaailma. Muredest eemaldumiseks on parim iseendaga sõbraks saada, säilitada positiivsust, rohkem liikuda – olemegi tagasi alguses. Rahulolu saavutamine ja õige kaalu leidmine on tegelikult lihtne, olenedes vaid tööst iseendaga ning ajast, mille pühendame iseendale.

KEHAMASSIINDEKS (KMI)

Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet. Arvutamiseks jagatakse kehakaal pikkuse (m) ruuduga. Normaalne KMI on 19–25, alakaal alla 19, kerge ülekaal 25–30. Ohtlik rasvumine: 30 ja rohkem. Kehamassiindeksit ei mõõdeta lastel, profisportlastel ega rasedatel.

Rasvaprotsent

* Rasva osakaalu inimese organismis näitab rasvaprotsent, mõõtmiseks on vaja teada inimese pikkust, kaalu, vanust ja sugu. Internetis on rasvaprotsendi leidmiseks kalkulaatoreid, kuid kõige efektiivsem on seda mõõta arsti juures või spordiklubis.

* Normid olenevad peamiselt vanusest ja soost, naiste normaalne rasvaprotsent kehas on suurem kui meestel.

* Rasvaprotsendi teadmine aitab sul aimu saada oma keha seisundist, vajadusel korrigeerida toitumist ja sättida treeningukoormust. Dieedipidaja saab selle abil kindlalt teada, mille arvelt kehakaal väheneb.

* Normaalseks rasvaprotsendiks peetakse naistel 20–23,5% ja meestel 13,5–17,5%.

* Rasvumine põhjustab veresoonkonna probleeme ja aeglast ainevahetust, takistab rakkude uuenemist ning häirib hormonaalset tasakaalu.

* Väikese rasvaprotsendi korral tekivad vigastused kergemini – rasvakiht kaitseb vigastuste eest, katab siseelundeid ja hoiab keha alajahtumise eest.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2012. aasta märtsikuu ajakirjas. 

0 kommentaari