Jaga:     
Uudised

Kes on probiootilised BAKTERID?

Parimatel probiootikumidel on põimunud mitmed kasulikud omadused, seetõttu on probiootilisi toidutooteid tarbida igati mõistlik.

Elukeskkonna tingimused muutuvad paratamatult üha tehislikumaks. Nii suureneb ka seedekulglast toidu ja joogiga organismi sattuvate probleemsete tehisühendite hulk ja mitmekesisus. Võimalus, et elu jooksul ei puututa kokku vajadusega kasutada mõnda ravimit, näiteks antibiootikume, on sama hästi kui olematu. Samas esitab muutuv elukeskkond, rahvastiku juurdekasv, pikenev eluiga üha uusi nõudmisi toidu kvaliteedile, säili­vu­sele ja hulgale.

Mida steriilsem on inimese elukeskkond ning mida vähem on otsesel ja kaudsel teel võimalik seedekulgla mikrobiootat ehk mikrobiokooslust rikasta­da, seda nõrgem on ka organismi bioloogiline kaitsevõimekus. Üks võimalusi olukorda parandada on tarvitada tervise­le soodsate bakte­rite­ga rikastatud toidu­aineid.

Ammune teadmine uues kasutuses

Juba ammu leiti, et seedekulglasse sattunud piimhappebakterid mõjuvad tervisele hästi. Vanasti piisas hapupiimast või muudest hapnenud toidu­aine­test, et varustada meie seedesüsteemi teatud koguse tervisele soodsate bakteritega.

Põhjalikumalt uuris elusbaktereid sisaldavate hapendatud piimajookide mõju Ilja Metchnikoff, kelle 1903. aastal ilmunud tööst selgus, et piimhappebakteritega toiduained aitavad organismi soolestikust kõrvaldada toksiine tootvaid tõvestavaid baktereid ja seeläbi pikendada eluiga. Nüüdisajal on aga elukeskkonna muutunud tingimused ning eeskätt bakte­ritsiidsete ühendite rohkus tekitanud olukorra, kus kõi­ki­del inimestel ei ole seedekulglas tagatud küllaldane mikroobikoosluste arvuline ja liigiline tasakaal. Mahukate uuringutega on jõutud tõdemusele, et toidu- ja joogi­poolist tuleks rikastada probiootiliste bakteritüvedega. Praeguseks on soliidsetes teadusajakirjades ilmunud juba ligi 8000 teadustööd probiootiliste tüvede tervisele soodsa mõju kohta.    

Probiootilised bak­teritüved on iso­lee­ritud inimese soolestikust ja enne kasutamist läbivad nad ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Probiootilised bakterid peavad algselt pärinema ini­mese mikroobi­koos­lustest, neil ei tohi olla tõvestavaid omadusi, nad peavad olema võimelised läbima elusalt ini­mese seede­kulglat (eriti magu) ja pidama vastu sapp­hapete toimele, nad peavad seostuma soolestiku pindkihi rakkudega, säilima ja palju­­nema seedekulglas ning mõjuma positiivselt inimese tervisele. Toiduaine­töös­tuses kasutamiseks on veel hulk lisanõudeid. Oluline on seegi, et eluvõimeliste probiootiliste bakterite hulk tootes säiliks nõutaval tasemel kuni toidutoote realiseerimisaja lõpuni.

Toidu ja joogiga tarbitud probiootiliste bakterite soodne mõju aval­dub mitmeti. Sadade pika­aja­liste uuringutega on näidatud, et probiootilised bak­terid

  • taastavad antibiootikumravi järel seedekulgla normaalse mikroobi­koos­luse,
  • osalevad piimasuhkru ehk lak­toosi lõhustamises ja soodustavad seega ka laktoosi seeduvust,
  • suu­ren­davad seedekulglas B-rühma vitamiinide imen­dumist,
  • soodus­tavad soolestikust kalt­siumi, raua ja fosfori omastamist,
  • vähendavad kõhu­lahti­suse tekke riski ja lühendavad selle kestust ja vaevusi,
  • tõhustavad vane­mate inimeste seedetegevust,
  • tugevdavad immuunsüsteemi,
  • takistavad kaudselt (hõivates kasvu­kohti soolestikus) ja otseselt (eritades baktereid hävita­vaid ühen­deid) tõves­tavate bakterite arengut seedekulglas,
  • kiirendavad soole­nak­kus­test paranemist,
  • lühen­davad kahjulike ühen­dite eluiga seedekulglas ja võivad seega pidur­dada soolestiku kasva­jate tekke eeldusi,
  • nõrgendavad piimavalgu kaseiini võimalikku aller­geen­set mõju,
  • vähendavad seedekulglas pidevalt tekkivat ülemäärast oksüdatiivset stressi,
  • reguleerivad soolestiku mik­roo­­­bikoosluses eri osapoolte ökoloogilist tasakaalu,
  • mõjutavad peremeesorganismi rakkude sünteesiproduktide kaudu teatud geenide avaldumist.

Mit­med neist toimetest on tüvespetsiifilised, ühelgi tüvel ei ole absoluutselt kõiki neid toimeid parimal tasemel.

Teatud juhtudel kehtivad ka mõned piirangud. Nii ei soovitata elusbakteritega toidutooteid süüa vahetult pärast seedekulgla operatsioone. Elusbakteritega tooteid ei soovitata ka nendele üksikutele ini­mestele, kellel on diagnoositud tugev immuunpuudulikkus.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta jaanuarikuu ajakirjas.

0 kommentaari