Jaga:     
Uudised

UUS aasta, PAREM sina?

Uus aasta toob alati värske hingamise. Paljud alustavad seda mõttega olla natukene parem kui möödunud aastal. Ja palju polegi vaja – teha teadlikumaid valikuid, olla õnnelik, liikuda piisavalt ja teha tööd, mida armastad – tundub üsnagi lihtne, eks? Ent mida rohkem aasta edasi läheb, seda raskem on oma eesmärke meeles pidada. Uued kohustused tulevad peale, töö nõuab rohkem energiat, pimedus ei kutsu õue ja krõpsupakk seal letis tundub kuidagi eriti ahvatlev... tuleb tuttav ette?

Nüüd on taaskord aeg end käsile võtta! Seada uued eesmärgid, mis on realistlikumad ja lihtsalt olla õnnelik. Nagu möödunud lauses juba ütlesin, siis eesmärgid sea REAALSED. Ära luba, et hakkad 5x nädalas maratontrenne tegema, ei söö enam kunagi torti ja alkoholile ütled head aega. Pole põhjust end juba aasta alguses stressi ajada. Tee väikesed sammud… baby steps.

Kas esimesel jaanuaril teha maratontreening on hea idee? Oleneb. Kui Su keha on pärast viis päeva haige, siis mina sellel mõtet ei näe, sest eesolev nädal eriti nauditav ei ole. Kui Sa tõepolest tahad taaskord trennilainele saada, siis alusta vaikselt. Ja Sa ei pea isegi alustama täna! Homme on ka okei, see ei tee sinust valetajat, sest ometi ju lubasid uuel aastal täiega trenni teha. Nope.

Niisiis, alusta VAIKSELT ja sea REALISTLIKUD eesmärgid ja mis kõige tähtsam, siis NAUDI protsessi. Treening on hea, aga puhkus on oluline. Värske salat on hea, aga tükike kooki on vahel täitsa maitsev. Ja nii lihtne ongi, oluline on tasakaal. Aga mida ma ikka pikalt keerutan, millised on siis MINU aasta 2018 eesmärgid? Just, mitte lubadused, vaid eesmärgid. Ma ei luba endale midagi, vaid sean eesmärgid ning töötan nende nimel, sest need on olulised just minule.

Esiteks, minu ja Marteni aasta 2018 tippsündmus on vast meie pulmad, kahe pere liitumine, mistõttu päris mitu eesmärki on seotud antud sündmusega. Ikka tahaks olla sel päeval “parim mina”, olles ümbritsetud kõige kallimatest inimestest. Teiseks, treening. Paratamatult treenerina tahaks areneda, selleks aga peab ise natuke rohkem tegema. Kolmandaks, õnn ja perekond. Igatahes, siin nad on:

  • 600 jooksukilomeetrit. Sel aastal hakkan ma jälle jooksma! Kui 4 (?) aastat tagasi omale 365 km eesmärgiks seadsin, ei osanud arvatagi, et sellest saab minu üks parimaid aastaid, mistõttu tahaks ma jälle sellest osa saada – aeg on oma Nike'idelt tolm pühkida!
  • Regulaarne treening. Vähemalt 2x nädalas peab ise trenni jõudma. Arvestades, et ma juhendan nädalas ka 2 BodyAttack45 ning 2 BodyBalance´i  treeningut, kus pea kõik ise kaasa teen, siis 2 oma treeningut tundub mõistlik. Samas ma luban, et ei hakka “nutma” kui mõni nädal trenni ei jõua… nii ka Sina eks?
  • Rohkem teistele ja natukene vähem endale. Siin pean ma silmas küpsetisi… rohkem küpsetada teistele ja palju vähem endale.
  • Märgata neid väikeseid asju. Väikesed asjad on need, mis meid õnnelikuks teevad, täitsa ausalt! See, kui elukaaslane teeb laupäeva hommikuti pannkooke või võtab õhtul teleka ees kaissu, on oluline! Hinnakem neid hetki.
  • Teha teadlikumaid toiduvalikuid kui möödunud aastal. Sa oled ju see, mida Sa sööd.
  • Rohkem läbimõeldud oste ehk siis tuleb päris mitu eurot rohkem hakata kõrvale panema. Olgugi, et ma olen septembrikuust saadik pulmafondi raha kõrvale pannud, tuleb seda teha nüüd natuke rohkemgi, sest noh… iga asi on tänapäeval 1000 eurot.
  • Nautida pulmaplaneerimist ja teekonda abieluranda. Ei stressa ja ei pahanda asjatult Marteni ning vanematega…
  • Retseptiraamat. See väike projekt on mul käsil ja mõttes juba suvest saadik. Selle aastaga sooviks asja tehtud saada ning suure tõenäosusega tuleb siia natukene ka venna käekirja sisse.
  • Vähem stressi ja rohkem naeru.

… ja nii lihtne see aasta tulebki. Peaks need punktid nüüd välja trükkima ja oma seinale riputama, et ikka ilusti meeles püsiks. Kuigi vast need asjad ikka püsivad, sest kõik on ju minu soov ega sattunud siia päevaraamatusse juhuslikult. Ja muide aasta esimene jooks ning 6,2 km on tehtud! Ehk siis veel vaid 593,8 km minna…

Edukat ja armastust täis uut, armsad!

Loe Kristina Stõkova blogi http://www.kleitjatoss.ee/blogi/.

0 kommentaari